Rahvusliku väärikuse eest!Parema isamaa nimel!Meie Eesti on teine Eesti!

 
[L[Forums]]  ›  Patupesa  ›  Parteid
 

Isamaaliit

 

Tuleks uurida, kas elamislubade raha jõudis ka Laari taskusse!

 

 

«Tänaseni pole ju kontrollitud, kuhu jõudis raha, mis elamislubade eest saadi, ja seda ei tahetagi teha,» ütleb endine suursaadik Venemaal Mart Helme.

«Nädalavahetusel käis kaitsepolitsei, võiks öelda, kahurist varblast laskmas,» ütles Tallinna Televisiooni saates «Vaba mõtte klubi» saatejuht Peeter Ernits, kirjeldades, kuidas ligi 20 ametnikku käisid 500 euro pärast Keskerakonna bürood puistamas.

Kirjastaja Martin Helme kõrvutas kaht hiljutist skandaali, mis oma mahult ja kajastuselt nagu öö ja päev. «Kui kõrvutada seda viimast uudist varasema elamislubade skandaaliga, on uurimise mentaliteet hoopis teine,» nentis Helme. «Kuigi ühel puhul oli tegemist valitsuskoalitsiooni parlamendiliikmete poolt miljonite eurode eest elamislubade müügiga, kõik ometigi justkui magasid, kõik oli jokk. Prokuratuur lohistas jalgu ja kapo leidis, et midagi häda ei ole. Alles siis, kui kära läks väga suureks, hakati vaikselt ja pika mokaga asjaga tegelema. Seevastu opositsioonipartei puhul, kus oli tegemist 300 kuni 500 euro annetamisega, vajutati järsku tuumanupule. Nädalavahetusel prokuratuur ja kapo laseb välja pressiteateid ja tegutsetakse sellise hooga, nagu oleks riiklik eriolukord. See kontrast on nii ilmne, et ka inimesele, kel poliitilised sümpaatiad või antipaatiad puuduvad, on selge, et tegemist on kallutatud jõududega.»

Miks ei otsita läbi Reformierakonna kontorit?

Jurist Anti Poolamets tuletas meelde, et erakordne on juba see, et üldse mõne erakonna peakontorit puistama minnakse. «Varem pole Eestis seda tehtud. Ka see on kallutatuse märk, sest näiteks Reformierakonna kontorit pole kunagi puistama mindud,» mainis ta.

Suursaadik Helme sõnul on aga elamislubade skandaali põhiküsimus ikkagi veel lahendamata. «Tänaseni pole ju kontrollitud, kuhu jõudis see raha, mis elamislubade eest saadi. Kas see jõudis ainult nende kolme-nelja inimese taskusse või ka erakonna teiste liikmete või Mart Laari taskusse? Me ei tea seda, sest seda pole kontrollitud. Ja näib, et seda ei kavatsetagi teha. Samas mingi 500 euro pärast pööratakse partei peakontor pahupidi!»

Kuna kapo peadirektori ülemus on ju siseminister, tekib küsimus, kes õieti kontrollijaid kontrollima peaks. «Kes kontrollib kontrollijaid?» küsis kirjanik, kolonelleitnant Leo Kunnas, viidates tema arvates olulisimale käimasolevale kaasusele, kus kaitsepolitsei juhtivametnik Indrek Põder on ärimeestelt raha pressimises kahtlustatavana vahi all.

IRL-i maja müük Vene ärimehele

Kunnas tõmbas paralleeli ka Hermann Simmi looga.

«Simmi ja Põderi juhtumeid iseloomustab sama nimetaja – mõlemad mehed on süsteemis vastutavad teiste kontrollimise eest. Küsimus ongi, kes peaks neid kontrollima. Seni on näiteks kaitseväe tsiviilkontrollile pandud ülemäärast rõhku, kuid muud asjad oleksid palju tähtsamad.»

Tapa vallavolikogu esimehe ja brigaadikindral Urmas Roosimägi sõnul selgus näiteks alles pika pusimise peale, et IRL-i maja sai müüdud Vene investoreile. «Nüüd oleks vaja võtta see (elamisloa saanute) nimekiri ja vaadata, kas see nimi jookseb ka sealt läbi.» lausus ta. «Endiselt salatakse igasuguseid lähemaid omavahelisi sidemeid. Kui Stelmach pidas Radissonis oma sünnipäeva, käis sealt läbi ka Parts ja peeti venekeelseid kõnesid, aga kui midagi äkki välja tuleb, siis ei tunne keegi kedagi ning justkui ei tea, millega tegeletakse.»

Mart Helme meelest on korruptsioonioht riigis üha suurenemas: «Korruptsioon siin riigis ajab üle ääre! Ka on meie riik ju sisuliselt päris ära optimeeritud. Sõitsin näiteks hiljuti Kullamaa-Taebla vahelisel maanteel, kus auk augus kinni. Üle 30 km polnud võimalik sõita. Laste küsimusele olin sunnitud vastama, et see on sellepärast, et optimeerime oma riiki. Kuid see raha, mis meie käest võetakse, peab ju ometi kuhugi minema. Kreeka võlgade katteks?»

Poolamets leidis, et kui oleks kontrollitud ka teiste parteide peakontoreid, näiteks Reformierakonna oma, pole seda parteid ehk täna olemaski. «Kui Kallas oleks kunagi süüdi mõistetud, milleks minu arvates oli põhjust küllalt, siis poleks seda erakonda enam maamuna peal! Mina ootan, et neidki kontoreid hakataks regulaarselt kammima!»

Martin Helme sõnul ei saa seda aga juhtuda enne, kui Eestisse tekib poliitikutest sõltumatu prokuratuur ja kohtud. «Praegu aga allub prokuratuur ju justiitsministeeriumile ja uurimisorganid siseministeeriumile,» nentis ta.

Kapo juht sõltub valitsusest

Roosimägi nimetas imekspandavaks, et kuigi kapo põhiline funktsioon peaks olema vastuluuretegevus, on saavutused selles valdkonnas olematud. «Kas viimase kümne aasta jooksul on üldse mõni vastuluuretegelane kinni võetud? Siin on absoluutne null! Siseriiklik info opositsiooni kohta aga ujub päevavalgele just sobival hetkel. Ja kas lähekski kapo või politsei peadirektor valitseva partei kallale? Sõltub ju sellest asjaosalise ametipost.»

«Kapo aastaraamat ei ütle tegelikult lugejale midagi uut,» lausus Mart Helme. «Kapo, kes peaks tegelikult jälgima poliitikat ja rahvusvahelisi suhteid, ka Eesti-Vene suhteid, ei anna seal teada midagi uut, mida ajalehelugude põhjal juba isegi järeldada ei võiks. Me maksame kolossaal-seid summasid nende ülalpidamiseks, aga ma ei näe tulemusi! Küll aga on kapo võtnud sihikule kohalike äärmuslaste jälitamise. Mis aga täiesti selgelt ei ohusta Eesti riigi olemasolu.»

Martin Helme sõnul valitseb praegu olukord, kus ühed on seaduse ees võrdsed ja teised mitte. «See on banaanivabariik! Praegu on riigis paraku aina rohkem poliitilist politseid,» lisas ta.

 

Elamislubade ja kapo miljoniskandaalid

Kapo juhtivametnik Indrek Põder pressis väidetavalt Vene ärimeestelt välja sadu tuhandeid eurosid, tuginedes ka politseiameti rahapesubüroo andmetele. Väidetavalt hoiti teatud summasid kinni ning riigi julgeolekuasutustega seotud inimesed asusid 10-15% teenustasu eest kahtlaseid summasid avama või protežeerima, on kirjutanud Delfi.

Kuritegude tegelikku ulatust ehk kui kõrgele niidid lähevad, püütakse aga kinni mätsida, sest prokuratuur andis kapos toimunud kuritegude uurimise kaitsepolitseile endale.

Riigikogus juhib kapo komisjoni, mis peaks kaitsepolitsei tegevuse õiguspärasust kontrollima, reformierakondlane Peep Aru. Seesama, kes 2005. aastal laamendas purjus peaga baaris Võitlev Sõna ja nõudis siseminister Andropovit.

Kuni elamislubade skandaali alguseni istus kapo komisjonis ka IRL-i liige Indrek Raudne, kes äritses Venemaa kodanikele müüdavate elamislubadega. Siseminister Ken-Marti Vaher pole elamislubade skandaali tõttu tagasi astunud, kuigi üle poole rahvast seda sooviks ja just tema ministrina suurendas elamislubade piirarvu.

 

 

http://www.pealinn.ee/?pid=104&nid=9336&lang=5

 

 

 

 

 

 

 

Rain Kooli: miks kapo ei maini elamislubade skandaali?

 

Rain Kooli, uudised.err.ee arvamustoimetaja

Täna öösel nägin ma unes, et hoidsin käes meediatoodet nimega “Eesti politsei aastaraamat”. Pisut igava kujundusega, aga see-eest parimale võimalikule paberile trükitud brošüür kätkes endas 2011. aasta olulisemaid tähelepanekuid ja juhtumeid, nagu selle eessõnas märgiti.

Konkreetsete kuritegude ja nende avastamise kõrval ilutses raamatus ka rubriik, mis kandis nime “Mõtle ise edasi!”

See oli põnev lugemine. Ükski seal nimetatud isikutest polnud korda saatnud ühtki kuritegu, läinud kohtu alla ega isegi kahtlustust saanud, süüdistusest rääkimata. Pole lugu, ütlesid politseijuhid ning lisasid raamatusse lause, mille võib kokku võtta meediavabaduse ühendriiklastest kaitsjate lemmiksloganiga “rahval on õigus teada”.

Rubriigis “Mõtle ise edasi!” mainiti nimepidi mitut Eesti avalikkusele tuntud inimest. Muu hulgas tehti seal juttu mainekast näitlejast, kelle abikaasat olla avalikus kohas rohkem kui ühel korral sinikate ja kriimustustega nähtud. Pikalt räägiti ka riigikogu liikmest, kelle Facebooki kontol avaldatud fotol on teda kujutatud algkoolilaste pead silitamas ning kes oma asjaajamiste käigus peatub mitu korda päevas kahe lasteaia lähedal, kuigi tal endal lapsi ei ole. Tuntud muusikul olla aga kalduvus viina võttes agressiivseks muutuda ning loopida oma konkurentide suunas ähvardusi stiilis “See raisk tuleks maha lüüa!”

Teksti vahele oli aga muu hulgas pikitud fotosid, millel kuulsat ärimeest on kujutatud koos kunagise allmaailmaliidriga ööklubist väljumas või bravuurikat seltskonnadaami taas kord uurimas Püha Vaimu kiriku sissekäiku.

Ega me neile midagi ette ei heida ning neid milleski ei süüdista, märgiti rubriigi sissejuhatuses. Me vaid kirjeldame teatud tegevusi, öeldi. Tuleb hea seista, et kodanikud ei satuks kogemata pahuksisse seadusega, lisati.

 

***

Ärkasin unest enne kella kuut ja võtsin uuesti kätte ilmsi ilmunud meediatoote nimega “Eesti kaitsepolitsei aastaraamat”. Nagu me kõik juba uudistest teame, on ka selles oma rubriik tingliku pealkirjaga “Mõtle ise edasi!”, nagu riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liige ja endine siseminister Marko Pomerants laupäeval endale omase luulelisusega ütles.

Reaalselt kannab see peatükk kaitsepolitsei aastaraamatus nime “Põhiseadusliku korra kaitse” ning selles on pikalt-laialt juttu Eesti riiki ohustavatest arengutest. Vähemalt teemale kulutatud mahtu arvestades peab kapo juba mitmendat aastat kõige tähelepanuväärsemaks ohuks Venemaa niinimetatud kaasmaalaste poliitikat, mille peamine eesmärk ei ole kapo hinnangul “kultuurilise sideme säilitamine ja kodumaale tagasikutsumine, vaid teatud inimrühmadega manipuleerides nende asukohariigi suveräänsete otsuste mõjutamine”.

Sel aastal mainiti selles kontekstis nimepidi kolme Eesti Keskerakonna liiget, Tallinna abilinnapead Mihhail Kõlvartit ja riigikogu liikmeid Yana Toomi ning Mihhail Stalnuhhinit. Mainitutest väljendas oma häiritust avalikult kõige rohkem Kõlvart, kelle “personaalküsimusele” kapo ka kõige rohkem tähelepanu pööras.

 

***

Ma saan aru, mis motiividel meie kaitsepolitsei teeb oma aastaraamatust kohati arvamusartiklite kogumiku. Suurriikide mõjutustegevus teistes riikides on juba aastakümneid püüdnud võimalikult legaalseid vorme võtta ning mida legaalsem on tegevus, seda vähem rikuvad seadust sellele kaasaaitajad. Nii ei ole ka võimalik mingeid kahtlustusi või süüdistusi esitada, süüdimõistmisest rääkimata.

Aga öelda ju nagu tahaks, eks. Sest Eesti riik on väike ja suur osa meie enesemääratlusest on juba aastakümneid üles ehitatud tundele, et eestlaste kui rahva olemasolu on pidevas ohus.

“Seadus lubab ja nõuab julgeolekuasutustelt avalikkuse informeerimist, kui see on vajalik julgeolekuohtude või kuritegude ennetamiseks. /-/ Kaugeltki mitte kõiki siin raamatus kirjeldatud tegusid ei käsitle seadus süütegudena, mistõttu ei tohiks keegi käsitada nende toimepanijaid õigusrikkujatena pelgalt nime mainimise tõttu,” ütleb kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg aastaraamatu alguses.

Mulle isiklikult siiski meeldiks, kui kaitsepolitsei kajastaks oma aastaraamatus ainult konkreetseid, tõendatud juhtumeid ning jätaks arvamusartiklid ajakirjandusele. Lihtsalt seetõttu, et arvamusartikkel on subjektiivne toode ning kui jõustruktuur hakkab tegutsema subjektiivsetel alustel, tekitab see mõnevõrra kõhedust.

Hea küll, see selleks. Veel olulisem on, et kui kapo oma aastaraamatuid valitud põhimõttel edasi kavatseb üllitada, siis tehtagu seda tasakaalustatult. 2011. aastat analüüsivas raamatus pole nimelt sõnagi siseminister Ken-Marti Vaheri erakonnakaaslaste, IRLi liikme Indrek Raudse ja endise liikme Nikolai Stelmachi elamislubade skandaalist. Kui aga juba subjektiivseks minna, siis võib Eesti elamislubade ärimist kontrollimata taustaga Vene ärimeestele pidada vähemalt sama suureks ohuks Eesti julgeolekule kui venekeelse gümnaasiumiõppe eest seismist või kohtumisi Vene diplomaadiga, olgu too seda kas või moe pärast.

 

http://uudised.err.ee/index.php?06250657

 

 

 

 

 

Res Publica kasutab varjatud rahastamist

 

Suurärimehed toetavad Res Publicat erakonna juurde loodud OÜ RP Majandustegevus kaudu, mis annab rahastajatele võimaluse maksude optimeerimiseks ja erakond saab erakonnaseadust eirates jätta rahastajad anonüümseks.

Suurärimehed Urmas Sõõrumaa, Jüri Käo, Toomas Annus ning Toomas Sildmäe on tänavu tasunud vastavalt Res Publica poolt esitatud arvetele koolituse ja erakonna sümboolika eest erakonnale kokku 875 000 krooni. Nende teenuste tegelik maksumus oleks kümneid, kui mitte sadu kordi madalam, sest on väheusutav, et koolitus maksaks üle 200 000 krooni inimese kohta. Särk maksab 100 krooni ja märk 85 krooni tükk.

Rahaülekannete tegelikuks eesmärgiks võib seega pidada erakonna rahastamist. Selle nähtav ning maksuametile näidatav osa on aga teenuse ostmine erakonnaga seotud OÜ-lt. See annab aluse väiteks, et tegemist on sisuliselt näiliste tehingutega.

“Seadus ei sätesta kohustust ainult annetustena laekunud vahendite deklareerimiseks, vaid seda aruannet tuleb esitada kõigi erakonnale laekunud vahendite kohta,” nentis maksuameti otseste maksude talituse juhataja kt Dmitri Jegorov.

Nimetatud hinnalisi teenuseid, mis maksid suurärimeestele 125 000–250 000 krooni, on ärimehed ostnud Res Publica ühe juhi Tõnis Konsi firmalt OÜ RP Majandustegevus.

“Käsitleme osaühingu kliente oma toetajatena, need inimesed on otsustanud osta neid teenuseid ja tooteid meie käest, kohati võib-olla kallimalt kui mujalt saaks, ja see valik näitab nende toetust Res Publicale,” selgitas erakonna meediajuht Allar Tankler.

Tankleri jutu järgi on koolitusi toimunud seinast seina teemadel, poliitikast ja majandusest, sh on näiteks ettevõtjad oma kogemusi jaganud, on korraldatud seminare ja nõupidamisi.

Toomas Annus keeldus esmaspäeval kommentaarist, Toomas Sildmäe teatas, et ei leia kommenteerimiseks aega. Jüri Käo ei õnnestunud tabada, Urmas Sõõrumaa viibib väliskomandeeringus.

Nimetatud rahastamismeetod võimaldab Res Publica toetajatel hoida kokku 26% tulumaksu, mida nad annetajatena kas eraisikutena või firmade kaudu peaksid tasuma. Samalaadset väikest OÜd kasutas eelmiste valimiste ajal 1999. aastal enda majandamiseks ka Reformierakond. Pärast valimisi, kui firmat oli 1999. a läbinud 2,38 mln kr käive, müüdi firma nimega R-Hooldus ära.

Peale maksude optimeerimise võimaldab erakonnale raha hankimine RP Majandustegevuse kaudu mitte täita erakonnaseadust.

Seadus nõuab erakonna toetajate või rahastajate deklareerimist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Samas ei nõua seadus erakonnaga seotud OÜde rahastajate avalikustamist.

Tavaline valija, kes sooviks erakonna rahastajatest ja nende antud summadest ülevaadet, kõiki Res Publica rahalisi toetajaid seega registri internetileheküljelt ei leia.

Erakonnaseadus ütleb lisaks, et erakond ei või tegeleda majandustegevusega, välja arvatud erakonna tegevusega seotud materjalide kirjastamine ja müük ning erakonna sümboolikaga pisiesemete müük.

Ametlikult on Res Publica näiteks selle aasta 1. kvartalis registris märkinud enda rahaliste toetajatena 26 füüsilist või juriidilist isikut. Res Publica pressiteadete järgi on erakonda I kvartalis toetanud aga hoopis 46 inimest ja firmat. Väikseima summana on I kvartali aruandes märgitud 30 krooni, suurima annetajana esineb Viru Keemia Grupp 100 000 krooniga.

Samas ei esine registriandmetes nimesid Urmas Sõõrumaa, Jüri Käo ning Toomas Annus, kes on pressiteadete järgi erakonda toetanud I kvartalis igaüks 250 000 krooniga. Suuruselt järgmise annetuse, 125 000 krooni, tegi I kvartalis erakonnale Reval Hotel Groupi suuromanik ja Res Publica eestseisuse liige Toomas Sildmäe.

Res Publica suurimad toetajad III kvartalis on väliseestlane Markus Pedriks ja ärimees Aadu Luukas.

Pedriks toetas erakonda 390 313,17 krooni väärtuses, Luukas annetas erakonnale 200 000 krooni.

Ettevõtetest paistsid suuremate toetustega silma Estconde-E OÜ 100 000 krooniga ja Creo Kinnisvara ning Viru Kalatööstus kumbki 50 000 krooniga.

Res Publica juht, endine riigikontrolör Juhan Parts väitis, et ei oska firmast RP Majandustegevus rääkida, sest ei ole sellega kursis. Riigikontrolörina on Juhan Parts kritiseerinud riiki, mis ei ole piisavalt läbipaistev.

Res Public Tallinna linnapeakandidaat Tõnis Palts ütles, et tema toetab erakonda ainult otsese toetusena, mitte teenuse kaudu, ja maksab selle pealt kõik maksud.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristiina Herodese väitel saadeti erakonnaseaduse uue variandi n-ö baaskäsikiri ministeeriumist Riigikogusse saadikutele töötlemiseks juba vähemalt 1,5 aastat tagasi. Praegune erakonnaseadus jätab võimalusi mitmeti tõlgendamisteks.

 

Allar Tankler: Res Publica peab oluliseks finantseerimise läbipaistvust

Res Publica meediajuhi Allar Tankleri väitel koondab erakond (MTÜ) Ühendus Vabariigi Eest — Res Publica inimesi, kes on ühinenud ühtsete vaadetega poliitikaga tegelema.

Et hoida sellest lahus igasugune majandustegevus, näiteks erakonna sümboolikaga “nänni” — särkide, märkide jms — tootmine, ruumide üürimine, koolituste korraldamine, on Res Publica loonud eraldi osaühingu. “Oleme erakonna majandusliku tegevuse n-ö outsource’inud,” väitis Tankler.

Tema väitel on sidusorganisatsioonide kasutamine, nn kontsernilaadne ülesehitus üldiselt iseloomulik ja tavapärane peaaegu kõigile Euroopa erakondadele, kes seeläbi eristavad ja hoiavad lahus oma eri tüüpi tegevused.

Res Publica tahab erakonnana olla rohkemat kui erakond Eesti seniste arusaamade järgi olnud on — pakkudes Euroopa tavade kohaselt oma liikmetele ja ka väljapoole mitmeid teenuseid, väitis Tankler.

Res Publica peab Tankleri kinnitusel oluliseks erakonna finantseerimise läbipaistvust ja seepärast avalikustab alati ka need inimesed, kes on erakonda toetanud läbi erakonnaga seotud organisatsioonide.

 

Res Publica vastus Äripäevale

Tulenevalt tänase Äripäeva artiklist Res Publica majandusliku tegevuse kohta, peab erakond vajalikuks selgitada:

Res Publica ei ole kunagi varjanud oma toetajaid. Kui erakonnaseadus nõuab registrile erakonna kontole laekunud toetuste avalikustamist, siis Res Publica on lisaks avalikustanud ka erakonna sidusorganisatsioonide toetajad.

Toetajate täielik nimekiri ripub erakonna koduleheküljel.

Ka esmaspäevaö saatis erakond välja toetajate nimekirja, mis oli pikem, kui registrile esitatu. Nii on Res Publica toiminud iga kvartali järel. Äripäev märgib õigesti, et avalikustasime 1. kvartali järel 46 rahastaja nimed ja toetussummad, samal ajal kui registrile saime 1. kvartali järel esitada vaid erakonna ametlikelt pangakontodelt läbikäinud 26 toetajat.

Res Publica on järginud rahastajate täielikku avalikustamise printsiipi juba enne erakonnastumist. 7. detsembril, päev enne erakonnastumist, avalikustas Res Publica kõik oma senised toetajad.

Eeltoodut arvestades on võrdlus “R-Hooldusega” kohatu. “R-Hooldusega” varjati Reformierakonna tegelikke rahastajaid, Res Publica on omal initsiatiivil avalikustanud lisaks seaduses nõutule ka sidusorganisatsioonide ehk sihtasutuse Res Publica ja OÜ RP Majandustegevus tulud.

Seega on Res Publica täitnud erakonnaseadust piltlikult 110% ulatuses, lähtudes erakonna seaduse mõttest, et kõik toetajad peavad olema avalikud.

Res Publica kasutab sidusorganisatsioone Euroopa erakondade eeskujul, mis võimaldab eristada erinevaid tegevusi. Res Publica on erakonna põhitegevuse välised tegevused nagu erakonna majandustegevuse korraldamine, koolitus, seminaride korraldamine jne andnud üle osaühingule.

Res Publica sidusorganisatsioonid ei ole teostanud “näilisi” või “teeseldud” tehinguid.

Res Publica ei saa toetust riigieelarvest, seeläbi oleme peale annetuste olnud sunnitud tegelema ka ise reaalse majandustegevusega, et erakonna tegevust finantseerida. Selleks oleme andnud need tegevused üle äriühingule, kelle põhiline tegevus on erakonna majandustegevuse korraldamine ja selleks vahendite leidmine. Ettevõtjatele, liikmetele ja avalikkusele on Res Publica pakkunud tooteid ja teenused (koolitusi, seminare, konsultatsioone) kohati kindlasti turuhinnast oluliselt kallimalt, kuid klientide otsus osta neid Res Publica majandustegevust korraldavalt äriühingult näitabki nende toetust erakonnale ja seetõttu peab Res Publica vajalikuks neid toetajatena käsitleda ning loomulikult ka avalikustada.

OÜ RP Majandustegevus ei kuulu erakonna peasekretärile, vaid osaühingu osakute omanik on SA Res Publica.

 

 

http://arileht.delfi.ee/archive/res-publica-kasutab-varjatud-rahastamist.d?id=4412326

 

 

 

 

 

IRL-i maja ostis ärimees Anton Soldunov

Erakond avalikustas eile Wismari tänava maja ostja „rahva tungival nõudmisel”.

Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) püüdis oma maja müües kõrvale hiilida tõsiasjast, et üks riigi juhtivatest erakondadest ei saa maha vaikida oluliste rahasummade liikumist parteikassasse. Eile õhtul avalikustas IRL siiski, et maja müüdi 9,5 miljoni krooni ehk ligi 607 000 euro eest Anton Soldunovile. „Ütleme, et rahva tungival nõudmisel,” põhjendas erakonna pressiesindaja Rauno Veri, miks ostja isik lõpuks avalikustati. „Ju siis tuli otsused üle vaadata,” lisas ta.

Pressiesindaja sõnul käis tehing Arco Vara kaudu ja erakond ise ostjat ei otsinud ega valinud. „Kahtlemata on börsiettevõte Arco Vara oma ala professionaal,” sõnas Veri. Tallinnas Wismari 11 asuva IRL-i endise maja ostmist kinnitas Eesti Päevalehele ka Anton Soldunov, kuid viidates sellele, et ta ei soovi eraelulisi asju avalikustada, ei soovinud ta tehingust lähemalt rääkida.
Peaminister manitses
IRL-i senise vaikimistaktika järgimine kujunes eilsel valitsuse pressikonverentsil Mart Laarile võrdlemisi piinlikuks, kui lõbusas tujus peaminister Andrus Ansip võttis nõuks teda kooliõpetajalikul toonil manitsema hakata.

„Ma ei taha siin soovitusi jagada, aga mida varem te selle tehingu asjaolud avalikkusele teatavaks teete, seda parem,” teatas Ansip ajakirjanike ees Laarile. „Ma usun, et sellest avalikustamisest sünnib teie erakonnale ainult kasu, aga kui Keskerakond avalikustab müstilise teo oma kinnisvaraga, siis see tekitab ainult nõutust. Mille pagana pärast peaks keegi ostma kinnisvara turuhinnast mitu korda kallimalt? Mina oma rikutud fantaasiaga julgen kahtlustada rahapesu, varjatud rahastamist ja tont teab mida veel. Niisugustest kahtlustest tuleks inimesed vabastada ja võimalikult palju informatsiooni anda,” manitses ta. „Meil sellega kindlasti probleeme ei tule,” kaitses Laar kiiresti vastates erakonna au.

„Mart, aga mis teil selle majaga on siis?” ei jäänud peaminister rahule. „Meil on olemas kokkulepe,” jäi Laari suu sisulise selgituse koha pealt lukku, kuid ta oli siiski sunnitud peaministri survele järele andma. „Aga kui teil huvi on, siis me peame hakkama vaatama, kuidas seda kokkulepet muuta,” lubas kaitseminister.
Soldunov tegeleb portselaniäriga
•• Äriregistri järgi on Anton Soldunov kahe Eestis tegutseva ettevõtte asutaja ja omanik. Need on portselani ja klaastoodete hulgimüügiga tegelev OÜ Imperial Porcelain ning kinnisvara käituse ja üürileandmisega tegelev osaühing Sillog. Ettevõtete viimased kättesaadavad majandusaasta aruanded 2009. aastast näitavad, et Imperial Porcelain on saanud ligi 1,8 miljoni krooni suuruse müügitulu juures 20 000 krooni kahjumit, Sillogil on vastavad näitajad ligi 370 000 ja 160 000 krooni kasumit. Tõenäoliselt kuulub Anton Soldunovile ka Petrovski autokeskus, mis on ametlik Renault’ edasimüüja Moskvas ja Peterburis.

•• Maja, mille ümber kogu lugu keerleb, asub kesklinnas Wismari tänaval ja tegu on elegantse 230-ruutmeetrise eramuga. Arhitektuurimälestiseks tunnistatud hoone arhitekt on Erich Jacoby ja see valmis aastatel 1923–1924.

 

 

http://epl.delfi.ee/news/eesti/irl-i-maja-ostis-arimees-anton-soldunov.d?id=51296215

 

 

 

 

 

Reinsalu Wikileaksis: osa isamaaliitlasi pidas Res Publicat “Lihula lihunikeks”

 

Res Publica tollane juhatuse liige Urmas Reinsalu lausus USA saatkonnale peale Res Publica ja Isamaaliidu ühinemisotsust, et mõlemad erakonnad võivad ühinemise tõttu servadest natuke laguneda.

Reinsalu sõnul võib Isamaaliit kaotada oma parema tiiva äärmuslikumaid liikmeid, kes peavad Res Publicat Lihula samba äraviimise eest 2004. aastal “Lihula lihunikeks”. Res Publica omakorda võib aga kaotada osa venekeelseid liikmeid. Aprillis 2006. toimus Narvas kohaliku Res Publica juhatuse istung, mida Reinsalu kirjeldas sõnaga “tuline”, ent mis lõppes ikkagi ühinemise poolt hääletamisega.

Reinsalu lausus, et üheaastase erakondade ühinemise perioodi ajaks säilitab ühenderakond “föderaalse” juhtimisstruktuuri. Reinsalu selgitas seda sellega, et Isamaaliidu inimesed kartsid, et Res Publica tugevam juhtkond hakkab ühenderakonnas kiirelt domineerima. Reinsalu lisas, et ta loodab, et tegemist pole “Jugoslaavia stiilis föderalismiga”.

Reinsalu lootis, et ühenderakond saab 2007. aasta riigikogu valimistel Keskerakonna järel teise tulemuse. Tegelikult jäi IRL valimistel kolmandaks. Reinsalu arvas, et ühinemine aitab vältida Keskerakonna ja Rahvaliidu vasakpoolset valitsust, mis oleks tema hinnangul olnud muidu tõenäoline Eesti valitsus peale 2007. aasta valimisi.

 

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/reinsalu-wikileaksis-osa-isamaaliitlasi-pidas-res-publicat-lihula-lihunikeks.d?id=56845746

 

 

 

 

 

Wikileaks: Ott Lumi lootis 2006. aastal eestlaste ja venelaste vahelise konflikti teket

 

Res Publica peasekretär Ott Lumi tunnistas 2006. aasta septembris USA saatkonnale, et ametlikult loodab ta 22. septembri “Tallinna vabastamise” aastapäeva möödumist vahejuhtumiteta.

Mitteametlikult tunnistas ta aga USA saatkonnale, et “vahejuhtum oleks Res Publica kampaaniale väga hea ja nad kasutaksid seda reklaami hästi ära”, selgub wikileaksi kaudu lekkinud 15. septembrist 2006 pärit USA saatkonna dokumendist.

Lumi lausus, et tollal veel ühinemisprotsessis olevate Res Publica ja Isamaaliidu kampaania tuleb väärtustest ehk Eesti kommunistlikust ja Vene minevikust täieliku lahtimurdmise teemal.

Saatkond lisas, et Eesti välisministeerium kartis, et enne 2007. aasta parlamendivalimisi võivad rahvuslikud erakonnad ning eriti Res Publica ja Isamaaliit oma pooldajate kinnistamiseks õhutada venevastaseid meeleolusid.

 

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/wikileaks-ott-lumi-lootis-2006-aastal-eestlaste-ja-venelaste-vahelise-konflikti-teket.d?id=57039372

 

 

 

 

 

 

Mis toimub Tallinna Sadamas?

 

Eile lõppenud Tallinna Sadama juhatuse liikmete konkurss kütab valitsusliidus kirgi. Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) eesotsas majandusminister Juhan Partsiga soovib sadama juhtkonnas muutusi, Reformierakond eesotsas Tallinna Sadama nõukogu esimehe Neinar Seliga toetab aga praeguse juhatuse jätkamist.

Nõukogu plaanib Tallinna Sadama juhatuse osas otsuse teha järgmisel reedel toimuval koosolekul. Äripäev esitab kolm võimalikku stsenaariumi, mis on laual valitsusliidu kuluaarides. Tõenäolisemaks peetakse varianti, et kahest juhatuse liikmest üks ehk Allan Kiil vahetatakse välja IRLile ja viimase toetajatele sobilikuma kandidaadi vastu. Sadama praegune juht Ain Kaljurand jätkab aga ettevõtte juhina.

Tallinna Sadama nõukogus on kaheksa liiget ning hääled jagunevad IRLi ja Reformierakonna vahel pooleks. Kui viimasel nõukogu istungil jõudis päevakord novembris lõppevate juhatuse liikmete lepingute teemani, teatas nõukogu liige Tiit Riisalo, et tema esindab üldkoosolekut ehk majandusminister Juhan Partsi ning tuleb välja kuulutada konkurss. Ehkki Reformierakonna ja IRLi koalitsioonilepingus on punkt, et riigile kuuluvate ettevõtete juhid leitakse konkursi korras, tuli Riisalo sõnum nii mõnelegi kohalviibinule ootamatult. Ühe kirjelduse järgi olevat praeguse juhatuse näod üsna pikaks veninud. “Konkurss on omaniku tahe ja valik. Ma vaikselt sisimas lootsin, et kuna sadama tulemused on head olnud, siis võib-olla seda ei tehta,” sõnas Kaljurand.

Nõukogu liikmete seas tehti eelnevalt kuluaaritööd, et senise juhatuse lepinguid võiks pikendada. Septembrikuust on ees näide Eesti Raudtee juhatusega, kelle lepinguid nõukogu pikendas 2012. aasta lõpuni, põhjuseks küll raudteefirma tulevane jagunemine. Kaljurand ja Kiil kinnitasid, et nemad kandideerivad Tallinna Sadama juhatusse tagasi. Väidetavalt ei ole nad aga ainsad, kes oma CV nõukogu poole teele on saatnud. Eile tilgutati Äripäevale, et Tallinna Sadama juhatusse kandideerib ka Jaan Toots, kes juba kunagi on selles ametis olnud. Toots ise eitas oma kandideerimist. Sadama juhatuses muutusi soovivale majandusminister Juhan Partsile lähedal seisev allikas aga ütles, et Tootsi võimalused valituks osutuda on olematud.

Kiili andis mõista, et Tallinna Sadama juhatuses üritab muutusi läbi suruda transiidiärimees Anatoli Kanajev, keda vihastas sadama kevadine otsus anda Muugal asuva konteineriterminali maa Venemaa firmale Rail Garant. Selle otsusega üritab Tallinna Sadam tekitada Kanajevile kuuluvale Transiidikeskusele konkurenti. Pikemat aega kestnud vastasseis Tallinna Sadama nõukogus pääseski tuha alt kevadel, kui toonased nõukogus IRLi huve esindavad Tõnis Palts, Indrek Raudne ning Veiko Tishler hääletasid Rail Garanti pakkumuse edukaks tunnistamise vastu. Palts saatis juunis koguni nõukogu esimehele Neinar Selile kirja, milles soovitas kaaluda juhatuse liikmete Ain Kaljuranna ja Allan Kiili ennetähtaegset tagasikutsumist. Eesti Päevalehe andmetel seadis Palts kahtluse alla Rail Garantiga sõlmitud tehingu usaldusväärsuse.

 

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/mis-toimub-tallinna-sadamas.d?id=60576335

 

 

 

 

Elamislubade skandaalist: õhus oleks nagu „karvase käe” parfüümi

 

Isamaa ja Res Publica Liit esindab praegu kõige selgepiirilisemalt rahvuslik-konservatiivset maailmapilti. Ebaõiglane oleks teatud mööndustega mainimata jätta ka Andrus Ansipi juhitud Reformierakonda. Nüüd on kolm avantüristi (Indrek Raudne, Nikolai Stellmach ja Siim Kabrits) vahele jäänud elamislubadega sahkerdamisega.

Jah, nad on IRL-i liikmed. Nn vasakpoolsete leeris mängitakse nii välja, nagu oleks sahkerdanud kogu IRL. Ometi oleks vaja säilitada selget pead ja objektiivsust ning vältida emotsioonide ülekeemist.

Kahjuks leidub praeguses veeklaasitormis liialt vähe poliitilist korrektsust, mõõdutunnet ja eriti kahetsusväärselt ka rahvuslikku solidaarsust. Seda oleks vasakpopulistlikelt rahvusepõlgureilt ka naiivne loota. Toob ju iga päev hulgaliselt näiteid, kuidas nad oponentidest „buldooseriga” üle käia püüavad.

Eriti näotu, kui ajakirjanikud ja politoloogid emotsioonitsevad ja erapooletusele – mis peaks nende kutse-eetikaga seotud olema – käega löövad. Üsna räigelt rikkus ajakirjaniku erapooletust näiteks Lauri Hussar 10. detsembri Vikerraadio saates „Rahva teenrid”. Teema ausa ja objektiivse hindamisega ei saanud hakkama ka politiloog Tõnis Saarts 12. detsembri Eesti Päevalehes.

On äärmiselt meelevaldne ja erapoolik, kui mõne kelmi süüd püütakse täies ulatuses laiendada erakonnale ja üritatakse poriga loopida isegi kogu rahvuskonservatiivset maailmavaadet. Hoidkem ikka kärbsed ja kotletid lahus! Kõige suurem süü lasub kolmel sahkerdajal, seejärel võiks mingil määral puudutada nende respublikaanset tausta ja kõige vähem on toimunu eest vastutav isamaalik tiib.

Mõned „kollased” sulesepad püüavad seda järjekorda vaata et lausa vastupidiselt serveerida.
Kui me ei taha oma riiki ja rahvast sisetülidega kahjustada, siis oleks hädavajalik, et poliitilised antipoodid rahuneksid maha ja asuksid eraldama teri sõkaldest. Polnud arukas siduda majandusminister Juhan Partsi paari erakonnakaaslase inetute tegudega.

Kahjuks ei saa seda öelda siseministri kohta. Kui Ken-Marti Vaher oleks vaid pool päeva varem ise hakanud ja kodukootud uurijast Mihkel Kärmasest esinenud paljastava avaldusega, oleks ta auga mängust väljunud. On raske uskuda, et ta tõesti ei teadnud oma lähimate kaasvõitlejate vääritutest tegudest. Kui ei teadnud, siis ei sobi selline kanapimedus kokku tema ametiga. Sestap ei sobi Vaheril ega Kabritsal erakonna näo kujundamisel enam kaasa rääkida.

Kõiki süüdlasi (ka Kabritsat) tuleks karistada ja seejärel ei peaks kellelgi olema põhjust norida kogu erakonna kallal. Erakond on rahva ja riigi ühine väärtus, temaga on paljud sidunud enda lootused-ootused ja valikud ning kellelgi pole õigust lammutada konstruktsiooni ühe detaili pärast. Kui aga arvesse võtta kogu läänes silma hakkavat sallimatust ja alatuid intriige rahvuslik-konservatiivse poliitika esindajate suhtes, siis poleks põhjust eriti imestada, kui selguks, et poliitilise haisupommi lõhkemine just rahvuskonservatiivse erakonna keskel polegi juhuslik.

Igast erakonnast leiaks paar ahnet ullikest, kes kõhklematult roniksd lõksu, kui neile tulutoov (JOKK) plaan kõrvade vahele idanema panna. Pole välistatud, et mõni kõrgel ja kaugel pesitsev võimukeskus soodustab praeguse valitsuskoalitsiooni lagunemist ja meelepärasema-kuulekama seltskonna (kus mängu juhiksid sotsid) võimulepääsu. Nemad juba hoolitseksid selle eest, et kõik lääne hädad ka meid tabaksid. Et meie sündimust ei suurendaks enam nii tõhusalt vanemahüvitis, meil oleks suurem laenukoormus, meie talendikust ja ettevõtlikkust karistataks maksudega ja et Eestist saaks sama kiirelt väljasureva põliselanikkonnaga „salliv” homokultuslik riik nagu näiteks Holland, Rootsi, Taani, Hispaania jt.

Nüüd oleneb väga palju Reformierakonna aatelisusest, aususest, arukusest ja vastutustundest oma rahva ees. Andrus Ansipi viimased väljaütlemised annavad lootust.

 

http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/elamislubade-skandaalist-ohus-oleks-nagu-karvase-kae-parfuumi.d?id=63150196

 

 

 

 

 

Luhtunud tehing jättis IRLile 60 000 eurot ettemaksu

 

Isamaa ja Res Publica Liit teenis Wismari tänaval asunud peakontori müügist raha kahelt ostjalt, sest ettemaksu teinud firma ostutehinguni ei jõudnud. Ligi 61 000 euro suurune ettemaks jäi aga erakonnale valimisvõlgade tasumiseks.

IRL sai eelmise aasta kevadel rõõmsalt teatada, et nende Tallinnas Wismari t ja Toompuiestee nurgal asuv peakontor on maha müüdud. Ostjaks oli Peterburist pärit ärimees Anton Soldunov.

Kuid pool aastat varem oli majal olemas teine ostja. Eestis ja Prantsusmaal majutusteenust osutav OÜ Magnon ja erakond sõlmisidki juba 2010. aasta sügisel võlaõigusliku lepingu, mille järgi tegi ettevõte kinnistu ostuks erakonna arvele 950 000 krooni ehk 60 700 euro suuruse ettemaksu. Lõpuks jäi neil aga kinnistu ostmata ja ettemaks läks IRLle.

“Mulle see maja meeldis, tahtsime selle osta oma äri laiendamiseks. Enne seda käisime kõik pangad läbi ja küsisime, kas nad annavad meile laenu. Öeldi, tehke ära! Maksime ettemaksu ära, kuid seejärel samad pangad keeldusid ilma selgitusi andmata laenuandmisest. Esimene pank jaanuaris ja teised kaks märtsis,” meenutas Magnoni juhatuse liige Tatjana Mangus, miks jäi kinnistu lõpuks ostmata.

Millele kulutas erakond ettemaksuks jäänud eurod, saab lugeda tänasest Äripäevast.

Koit Brinkmann

ajakirjanik

 

http://www.aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=a8277c4c-ebdc-479d-9908-7b643b4bcaea

 

 

 

 

 

 

 

Kalakuningas värbas IRLi umbkeelseid vanausulisi

 

Viimastel kohalike omavalitsuste valimistel surnud hingedega kauplemisega kurikuulsaks saanud Peipsi kalakuningas Paul Kärberg tugevdas oma töölistega Isamaa ja Res Publica Liitu just erakonna suurkogu eel.

Kui Isamaa ja Res Publica Liit hakkab laupäeval, 28. jaanuaril Nokia Kontserdimajas erakonna senisele esimehele Mart Laarile mantlipärijat ja muid uusi juhte valima, on kohal ka verivärsked parteilased Peipsi äärest.

Paljud neist on umbkeelsed. Peale “tere” ja “head aega” rohkem eesti keelt ei räägi.

Aga nende pered on järve ääres juba sajandeid elanud. Nende seas on ka vanausulised.

Kohal on ka Paul Kärberg, skandaalse kuulsusega Peipsi kalakuningas, mees, kes enne kohalikke valimisi on võimule jäämiseks surnud hingi sisse möllinud ja kes peagi valija ähvardamise süüdistusega kohtu ette astub.

Hiljuti valiti Kärberg ka IRLi Jõgevamaa piirkonna juhatusse.

Iga IRLi suurkogule tulija saab 11 hääletussedelit. Ühega valib ta Mart Laarile mantlipärija, teisega aseesimehe, neli häält annab eestseisuse kandidaatidele, kolm aukohtu ja kaks revisjonikomisjoni liikmete valimisel.

Juhi käepigistus

IRLi juhatuse valimistel annavad erakonna uusliikmed oma hääle mõistagi Aivar Kokale, esinduslikule mehele, kes novembri lõpus neist igaühel pidulikult kätt surus ja valge kilekoti andis.

See juhtus kohe nende erakonda astumise järel. Hiljem sai igaüks neist sajast juhi käepigistuse mälestuseks foto.

Parteijuhi valimisel annavad nad oma hääle Urmas Reinsalule, poliitikule, kes viimasel ajal Koka saatel Peipsi ääres käinud.

“Kilekotis rapsiõli parteisse astumise eest?” ägestub endine Jõgeva maavanem ja nüüdne Riigikogu liige Kokk küsimuse peale, kas valges kilekotis, mille iga uus parteilane sai, oli ka Weroli rapsiõli pudel. Oli ju rapsiõli pudel Riigikogu valimistel Jõgevamaal kõva tegija

“See on valejutt,” seletab Kokk. “Parteisse astumise eest seda kindlasti ei antud. Erakonda astumise puhul pole kellelegi kingitusi tehtud. Seda võin kätt südamele pannes küll öelda.”

Parteisse astus korraga kolm Kärbergi: Vassili, Veera ja Marina, aga ka Pauli õetütar Nadežda Eero, kes kuulub Alajõe vallavolikokku, volikogu esimehe Sergei Asmuse abikaasa Galina jpt.

Paljusid uusi parteilasi iseloomustab tõsiasi, et nende käekäik sõltub kalakuningas Paul Kärbergist. “Kalatsehhid, külmhooned ja kalurid,” võtab viimastel kuudel Peipsi ääres IRLi astunud seltskonna kokku Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu juht Urmas Pirk. “Seal on ju pärisorjad.”

Järve kaldal on tööd vähe, Kärberg aga piirkonna suurimaid tööandjaid, kellele kuuluvad nii sadamad kui ka kalatööstused. Mis aga kõige tähtsam – tervelt kolmandik ajaloolisest püügiõigustest.

Kalakuninga heatahtlikkusest sõltub, kas kalur kantakse püügiloale või kustutatakse sealt. “Vaba valikut seal ei ole,” seletab enam kui 15 aastat kalakuninga lähima kaastöölisena töötanud Toivo Kivi. “Kui tahad tööd teha, astud,” kirjeldab ta Peipsi ääres kehtivaid kirjutamata seadusi. “Kui ei astu, tuleb ära minna.”

Kivi sõnul teab ta kõiki neid kalureid. “Nad ütlevad, et kui saaks kuskilt kõrvalt kalapüügiloa, tuleks kohemaid tema juurest ära,” räägib ta. “Aga praegu, Toivo, jumala pärast ära meie nimesid ütle. Kõik kardavad.

Kõige suurem mõjutusvahend on püügiload. “Ükski kalur ei julge piiksatadagi,” naerab Kivi. “Püügiload on tema käes. Pluss plaanimajandus ehk kui plaani ei täida, pool palka. Kalurid teevad seda, mis temal on vaja.”

Ning Kivil on õigus. Enamikul IRLi verisulis liikmetest on suu vett täis.

Kalakuninga taskuvald

Peipsi põhjarannikul asuvat tillukest Alajõe valda kutsutakse Kärbergi taskuvallaks. Viimastel kohalikel valimistel jõudis see paik valimistulemuste nimel surnud hingedega manipuleerimisega ka üleriigilistesse uudistesse.

Pudeli peedi ja kolme latika eest kirjutas Kärbergi valimisliit elu hammasrataste vahele jäänud inimesi lausa massiliselt valda sisse. Pärast seda sai kalakuningast vallavalitsuse liige.

Volikogus on jäme ots samuti tema inimeste käes. Teiste hulgas on ka tema Tallinnas elav poeg Dmitri ja õetütar Nadežda Eero.

“Volikogu saab toimuda ainult siis, kui Dmitri isiklikult kohale tuleb,” jutustab ametist vabastatud vallasekretär Tiina Luts. “Kui ta ei tule, võib volikogu mitu kuud toimumata jääda.”

Kord saabuvat ta Lexuse, kord Porsche, kord Mercedese, kord BMWga. Tavaliselt tulevat ta valla asju otsustama koos oma Hispaanias elava noorema venna Pauliga.

Eksvallasekretär jutustab uskumatuna näiva loo, kuidas mullu mais puudust kannatavatele inimestele mõeldud abipakke jagati.

Alajõe vald sai sada pakki. “Sotsiaaltöötaja tegi nimekirja, Kärbergi juhtnööride järgi tehti see vähemalt neli korda ümber,” kinnitab Luts. “Paki saajad pidid olema tema inimesed, mitte puudust kannatavad.”

Luts võib lahtise suuga rääkida. Mullu 7. septembril vabastati ta ametist.

Kärbergi suu on seotum. “See on pahad keeled,” ütleb ta kanges eesti keeles ja väidab, et pole abipakkide asjast isegi mitte kuulnud.

Mina olen aus mees!

Vaatamata sellele, et uurimisorganid on kalakuningat aastaid väidetavate maksupettuste pärast pitsitanud, et tema nimega seostuvad surnud hinged valimistel ning peagi tuleb tal valija ähvardamise pärast kohtu ette astuda, on Kärberg vana rahu ise.

“See oli kunstlikult tehtud, et minu firmat hävitada ja kalakvoodid endale saada,” lajatab kalakuningas. “Ükskõik mis hinna eest taheti mind kõrvaldada. Mind tahetakse ära koristada. Pärast seda hakkab vasakturg õitsema.”

Vasakturuks peab Kärberg olukorda, kus salaja järvest välja püütud kallis kala mujale veetakse ja seal maha müüakse.

Tööriistana tema vastu olevat aga kasutatud ja kasutatakse praegugi keskkonnaministeeriumi ja keskkonnainspektsiooni. “Sellepärast ma astusin IRLi,” avameelitseb juba 2004. aastast erakonda kuuluv Kärberg.

Alates 2005. aastast Alajõe vallas toimunud suuremahulisest surnud hingedega kaubitsemisest rääkides tunnistab Kärberg, et see pole tema rida. “Ma ei ole ise sellega tegelnud,” väidab ta ja lisab, et otsa lahti tegid sootuks teised jõud. Nemad pidid võimule jäämiseks samaga vastama.

Kalakuningas pääseb taas

“Seda tegi hoopis too kriminaal Satšuk,” ütleb ta, viidates tegelasele, kes 28 lugupeetud ärimeest enne valimisi Vasknarvas oma kitsukesse majja sisse kirjutas.

Ning 2005. aasta valimiste eel kirjutas reformierakondlane Andrei Andrejev oma majja sisse tervelt 30 inimest. Kärbergi meeskond vastas samaga.

Asi kordus ka 2009. aasta kohalikel valimistel. Ainult et Andrejev istus toona juba tapmise pärast vangimajas. Ning tema vabastamiseks pakutud kautsjoni juurde käinud altkäemaksu võtmise eest läks veidi hiljem trellide taha kohtunik ise.

Ida-Virumaa kunagise allilmategelase, nüüdse ärimehe Vassili Satšuki, kes altkäemaksu vahendas ja keda süüdistati inimese tapmises, mõistis kohus aga õigeks.

Nüüd süüdistab Kärberg Satšukki selles, et 15. mail peab ta valija ähvardamises süüdistatuna kohtu ette astuma. “Tema advokaat fabritseeris selle.”

Toivo Kivi on aga veendunud, et kalakuningas pääseb ka seekord. “Paul tuleb sealt puhtalt välja, aga Asmus saab karistada,” ennustab ta.

Sergei Asmus on Alajõe vallavolikogu esimees, kes koos Kärbergiga käis väidetavalt Vasknarva astrofüüsikust kojanaist ähvardamas.

Ärihuvide nimel

Praegu huvitab Peipsi kalakuningat vaid üks asi: et rahvasaadik Aivar Kokk suruks koos Isamaa ja Res Publica Liiduga kalanduses läbi ülemineku individuaalkvoodile.

Asja selgitab Reformierakonda kuuluv Vasknarva kalaärimees Vadim Ivanov. Nimelt seisneb praegune nn olümpiasüsteem selles, et kõik stardivad püügile üheaegselt. Kes jõuab kõige kiiremini püüda, see on võidumees.

Individuaalkvoot seevastu tagab rahuliku elu. Kui kvoot on sinu käes, tead ise, millal kala välja püüda. Ja kui ise ei püüa, tulevad teised ukse taha sooviga kvooti osta.

“Kärbergi käes on 33 protsenti Peipsi järve Eesti poole litsentsidest. Kui valitsus otsustaks minna individuaalkvootidele, oleks ühel ilusal päeval Kärbergi käes kõige suurem individuaalkvoot Peipsi järvel,” väidab Ivanov.

Siis algaksid paljudel ettevõtetel rasked ajad. “Ta istuks kabinetis ja kaupleks kvoodiga. Kui see juhtuks, oleks viie aasta pärast Peipsi ääres taskuvaldu palju rohkem,” ennustab Ivanov. “Kärbergist saaks terve Peipsi valitseja. Seda ei tohi lubada.

Nii Ivanov kui Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu juht Urmas Pirk on veendunud, et individuaalkvoodile üleminek poleks tark tegu.

“Vaadake, mis Peipsil toimub,” ajab Kärberg vastu. “Pirk ise on musta turu ristiisa. Kala läheb vasakule, miljonid lähevad vasakule. Ja tahavad nad üha rohkem ja rohkem. Nad tahavad meie firma ära hävitada.”

Isamaalane Kärberg viitab siin ka oma konkurendile Vadim Ivanovile. “Aga ei saa ta midagi! Mis on jagatud, see on jagatud. Maa on erastatud, samamoodi on Peipsi ajaloolise püügiõigusega.”

Mina pole parteisõdur

“Mina ei ole mingi parteisõdur!” ägestub Priit Saksing, kunagine Jõgeva maavanem, viimasel ajal kalakuninga firmade esindaja, kes ühes paljude teistega detsembri algul IRLi astus. “Mind huvitab, et Peipsi ääres hakkaks midagi muutuma, et Euroopa raha ka siia jõuaks.”

Saksing meenutab, kuidas nõukogude ajal rahvas sibulat ja kurki kasvatas ning rõõmus oli. “Aga mis praegu on!” põrutab ta. “Olukord on katastroofiline. Koolid tahetakse kaotada, kurat!”

Saksingu sõnul pole keegi inimesi parteisse ajanud. “Nad loodavad, et midagi hakkab juhtuma. Lubadusi on antud, vaatame. Ja mina ei ole Koka jooksupoiss. Kui Riigikogu liige oma lubadust ei täida…”

Saksing jätab lause lõpetamata.

Aga kui Kokal ei õnnestu kalakuninga individuaalkvootide soovi täita (Reformierakond on vastu), pole kindel, kauaks suudab Isamaa Peipsi ääres pildile jääda.

 

http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/eestiuudised/kalakuningas-varbas-irli-umbkeelseid-vanausulisi.d?id=63731526

 

 

 

[L[Forums]]  ›  Patupesa  ›  Parteid