Rahvusliku väärikuse eest!Parema isamaa nimel!Meie Eesti on teine Eesti!

 
[L[Forums]]  ›  Patupesa  ›  Parteid
 

Reformierakond

 

ÄP: R-hoolduse uus elu

 

Fidenteri-nimelise osaühingu ümber koondunud lugu meenutab suuresti 90. aastate R-hoolduse tegevust, mille majandustegevuse asjus tabas Reformierakonna juhtpoliitikuid pikkadeks aastateks kollektiivne mälukaotus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Tõime avalikkuse ette Reformierakonna koostöö OÜ Fidenteriga, mille varju hoidev omanik kasutab Šveitsi pangakontot. Äripäeva hinnangul on Reformierakonna rahastamisskandaali kõige tähtsam küsimus, kellel on kõnealuse Šveitsi konto kasutamise õigus ning kelle raha selle kaudu liigub.

Konto kasutajaid ei ole ajakirjandusel võimalik välja selgitada, seda saab avaldada ainult Reformierakond ise – või siis uurimisorganid, kelle käsutuses on vahendid niisuguse info teadasaamiseks. Konto kasutaja avalikustamiseks pole vaja teha enamat kui näidata Šveitsi pangaga sõlmitud lepinguid. Kui midagi varjata ei ole, siis pole Reformierakonnal ühtegi mõistlikku põhjust jätta avalikustamata dokumendid, mis aitavad partei määrdunud mainet puhastada.

Ometi on Reformierakond praegu omalt poolt teinud kõik, et partei kolme viimast valimiskampaaniat teha aidanud isik või isikud teatavaks ei saaks. Küsimustele erakonna ja partei sihtasutuse koostöö kohta OÜ Fidenteriga europarlamendi, kohalike omavalitsuste ja riigikogu valimiste ajal Reformierakonnast sisulisi vastuseid tulnud. Ka pole reformipartei selgitanud, miks on sellel aastal kõnealuse firmaga koostööd tegemast loobutud. Selle asemel, et avalikustada Fidenteri ja Reformierakonna leping ning Fidenter Reformierakonnale ja teistele partneritele esitatud arved, ähvardas valitsuspartei Äripäeva kohtuga.

Fidenteri juht Remo Tiigirand, kes väidab end siiamaani olevat Fidenteri omanik, eksitab avalikkust, jättes tegelikult Äripäeva esitatud küsimustele vastamata. Äripäev palus Tiigirannal lepingu näitamisega tõestada, et tema on firma Šveitsi panga konto omanik, seda Tiigirand ei teinud. Tema viidatud majandusaasta aruannetes on kirjas, et 2009. aastal toimus osanike vahetus ja Tiigiranna asemel sai osanikuks panga kliendikonto.

Ajal, mil Reformierakond Fidenteri propagandat tegema palkas, oli tegemist sisulise majandustegevuseta riiulifirmaga, ent täna kuuluvad Fidenterile Reformierakonnaga seotud kaubamärgid Paremad Uudised, Reformikiri, Eesti Teataja ja Tallinna Teataja. Ettevõttest on teenust tellinud ainult Reformierakond, erakonnaga seotud sihtasutus ja erakonna PR-nõustaja Peep Lillemäe firma.

Fidenter meenutab suuresti Reformierakonna tundmatuid toetajaid varjanud R-hooldust, mille asutasid üheksakümnendatel kolm erakonna juhatuse liiget: tänane Euroopa Komisjonbi asepresident Siim Kallas, tänane riigikohtu esimees Märt Rask ja peagi ametist lahkuv Eesti Panga president Andres Lipstok. R-hoolduse kaudu rahastasid Reformierakonda sponsorid, kelle nime ei teadnud või ei tahtnud teada ka erakonna liidrid. Tol ajal võisid parteid veel firmasid omada ning Šveitsi pangakontode kasutamise järele ei olnud vajadust. R-hooldus läks 1999 likvideerimisele, mingit kriminaaluurimist ei järgnenud ja erakonna varjatud rahastamine juriidilist tõendamist ei leidnud.

 

 

http://www.aripaev.ee/?PublicationId=0859595d-3e3b-4330-8d7c-7097824909f9

 

 

 

 

 

 

Aivar Hundimägi: saladus nimega R-Hooldus

 

 

Kaks nädalat tagasi pühendasin ma oma kommentaari Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare tegevust toetanud salapärasele Šveitsi fondile, mis oli loodud juba 1997. aastal. Täna on teemaks üks Reformierakonna ammune saladus.

 

Reedel kirjutas ajakirjanik Katariina Krjutškova Äripäevas Reformierakonna 1999. aasta riigikogu valimiskampaania rahastamisest. Tal õnnestus saada enda kasutusse Reformierakonna tollast kampaaniat 2,1 miljoni krooniga rahastada aidanud ettevõtte R-Hooldus pangakonto väljavõte. Sellest dokumendist selgub, et 15 aastat tagasi aitasid Reformierakonna võimule salapärased abilised, kes tassisid partei kassase sularahapakke.

 

Selle teema tõstatamise kohta on kriitikud öelnud, et pole mõtet sorida nii ammustes asjades. Sularaha kasutati toona oluliselt rohkem ja sellest pole midagi imelikku, et ligi miljon krooni sulas laekus lühikese aja jooksul ühele erakonnale. Reformierakonna praegune peasekretär Martin Kukk ütles Delfile, et toona oli poliitiline kultuur ja seadused teistsugused ja vaevalt seadust rikuti.

 

Tegelikult ei ole küsimus selles, kas seadust rikuti või mitte. On mitu põhjust, miks see ammune reformierakondlastega seotud R-Hoolduse nimelise firma juhtum on ka praegu oluline.

 

Esiteks. Ilmnesid uued faktid. Meedias kirjutati R-Hooldusest kohe pärast 1999. aasta valimisi, kuid siiani on jäänud varjatuks, kust tuli sellesse reformierakondlaste juhitud firmasse raha. Ajakirjanik hakkas R-Hoolduses toimunu vastu taas tundma suuremat huvi pärast selle aasta alguses taas tõstatunud VEB-fondi teemat. Seetõttu õnnestuski ajakirjanikul paar kuud tagasi saada enda kasutusse Siim Kallase, Andres Lipstoki ja Märt Raski juhitud R-Hoolduse pangakonto väljavõte. Lisaks õnnestus leida üks toonaste sündmuste juures olnud allikas, kes oli nõus (küll anonüümselt) rääkima, kuidas täpsemalt sularaha pangakontole jõudis.

 

Selgus, et R-Hooldusega seotud endiste Reformierakonna juhtide Heiki Kranichi, Andres Lipstoki ja Märt Raski varasemad jutud selle firma tuluallikatest ei pidanud paika. Ma tean, kes on see anonüümne allikas ja saan kinnitada, et see inimene oli 15 aastat tagasi Reformierakonnas toimunuga hästi kursis.

 

Teiseks. 1999. aasta riigikogu valimiste tulemused olid Reformierakonnale ja Eesti sisepoliitikale tervikuna väga olulised. Nende valimiste järel tuli Reformierakond võimule ja on katkematult valitsenud Eestit 15 aastat. Seetõttu on endiselt oluline teada, kes on need salapärased toetajad, kes aitasid toona Reformierakonda.

 

Kui teame Reformierakonna salapäraste toetajate nimesid, siis saame ka hinnata Reformierakonna võimuloleku ajal tehtud otsuseid. Saame vastused küsimustele, kas Reformierakond on pidanud võimu kasutades oma salapärastele abilistele tegema mõne heateo. Kas see teene on olnud näiteks Vene ettevõtjatele Eesti kodakondsuse äritsemine, mis looritati Eesti riigile erakordsete teenete auväärse sildiga?

 

Kolmandaks. R-Hooldusega seotud poliitikud on teinud väga kõrge tähelennu ja mõjutavad kas senimaani või siis mõjutasid aastaid Eesti elu. Pärast 1999. aasta riigikogu valimisi sai Siim Kallasest rahandusminister, Märt Raskist justiitsminister, Heiki Kranichist keskkonnaminister, Andres Lipstokist riigikogu majanduskomisjoni esimees. Täna on Kallas Euroopa Komisjoni transpordivolinik, Rask riigikohtu esimees, Kranich juhib riigifirmat Eesti Loto, Lipstok oli kuni eelmise aasta suveni Eesti Panga president.

 

Sellistel ametikohtadel olevatelt inimestelt eeldatakse ausust ja avatust. Ainult nende meeste poliitilise karjääri rahaasjade läbipaistvus aitab tagada seda, et nimetatud ametid pole mõne rahastaja poolt mõjutatavad.

 

Või mis veelgi hullem, Kallas, Lipstok ja Rask on öelnud, et nad ei teadnud nende juhitava ettevõtte rahaasjadest midagi. See tähendab, et hilisemad riigikohtu esimees, keskpanga president ja Euroopa Komisjoni transpordivolinik olid nõus olema tankistid. Kui nad ei tundnud huvi ühe pisifirma rahaallikate vastu, siis kuidas me saame olla kindlad, et nad ka oma mõjukatel ametipositsioonidel ei ole täitnud aeg-ajalt tankisti rolli?

 

Neljandaks. Lisaks sularahamaksetele tegi 1999. aastal R-Hoolduse pangakontole üle miljoni kroonise ülekande firma nimega Teabekoda. Selle reformierakondlaste ettevõtte juhtide hulgas oli Meelis Atonen, kes praegu kuulub ise erakondade rahastamise järelevalve komisjoni. Atonen keeldus avalikustamast R-Hooldusele tehtud rahaülekannete tagamaid. Erakondade rahaasjade üle ei saa pidada järelevalvet inimene, kelle puhul on tekkinud kahtlus, et ta ise on varem osalenud ühe erakonna rahastajate varjamiseks loodud skeemides.

 

Viiendaks. R-Hoolduse rahastatud valimiskampaaniast on möödas 15 aastat, kuid ikka veel ei julge asjaosalised avalikustada, kes olid toonased rahastajad. Jätkuv varjamine viitab sellele, et see aastaid tagasi kasutatud rahastamisskeem on oluline ka praegu.

 

R-Hoolduse juhtumi valguses ei ole üllatav, et Reformierakond sattus eelmisel aastal rahastamise ja valetamise skandaali. Selle erakonna noorliikmetele on tehtud juba aastaid tagasi selgeks, et vassimine ja rahastajate varjamine on olnud erakonnas norm ja see ei takista edukat poliitilist karjääri või pääsu võimule.

 

Tegemist on Vikerraadio päevakommentaariga. Kõiki päevakommentaare täismahus võib kuulata SIIT.

 

 

Kümmel: me ei tea, kas R-Hoolduselt võis tulla Reformierakonnale kuritegelikku raha

 

Ajakirjanik Toomas Kümmel rõhutas, et kuna R-Hooldusele tehtud annetuste tegijaid pole teada, ei tea avalikkus ka, kas see oli kuritegelik raha.

«On kõlanud väide, et ei olnudki vaja seaduste tõttu avalikustada kust raha tuli,» rääkis ajakirjanik Priit Hõbemägi Kuku raadio saates «Keskpäevatund».

«Mitte mingisuguseid liberaalse maailmavaate seminare pole olnud, see on absoluutselt selge, ometi Andres Lipstok ja Heiki Kranich räägivad neid jutte edasi,» lisas Kümmel.

«Mina tahaksin küll Märt Raskilt küsida, et las ta kirjeldab kõiki neid seminare, kus ta esinemas käis,» sõnas Kümmel.

«Tahaks küll teada, kes need 20 inimest olid, kes maksid Märt Raski kuulamise eest 20 000 krooni ja mis kullaväärtusega infot nad said,» lisas ka ajakirjanik Ainar Ruussaar.

«Täiesti veider on R-Hooldusega seotud inimeste kangekaelne vastupunnimine. Lumepall aga kasvab, dokumente tuleb ilmselt juurde ning praegu käib ajujuht dokumentidele,» ütles Hõbemägi.

«Heiki Kranich ka ETV otse-eetris intervjuud andes ei öelnud välja, kes rahastas R-Hooldust, ta ütles, et tollal häbeneti erakondadele raha andmist,» lisas Ruussaar.

«Ajakirjanik Jaanus Piirsalu artiklist 1999. aastast tuleb välja, et Andres Lipstok ei mäletanud R-Hoolduse kasumit ja käivet juba siis, aasta aega hiljem, ka Kranich ei mäletanud,» nentis Hõbemägi.

 

http://www.postimees.ee/1217494/kummel-me-ei-tea-kas-r-hoolduselt-vois-tulla-reformierakonnale-kuritegelikku-raha

 

 

 

 

Meenutus aastast 1999: Reformierakonda suurrahastas tundmatu firma

 

Viimaste nädalate jooksul on avalikkuse ette tõusnud järjekordne Reformierakonna rahastamisskandaal, mille kohaselt rahastati Reformierakonda 1999. aasta valimistel tundmatu äriühingu abil. Sellega seoses avaldab Eesti Päevaleht ajakirjaniku Jaanus Piirsalu toona kirjutatud artikli, kus praegu päevakorda kerkinud probleem avalikkuse ette toodi.

Erakonna ettevõtte R-Hoolduse juhid Andres Lipstok ja minister Heiki Kranich ei mäleta enam firma majandustulemusi.

Riigikogusse pääsenud parteide suurtoetajatest seisis ainsana Reformierakonna taga tundmatu rahastaja, kelle majandustulemusi ei teadnud isegi firma nõukogu liige Andres Lipstok.

Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Lipstoki sõnul ei mäleta ta Reformierakonna valimiskampaaniat 2,1 miljoni krooniga toetanud R-Hoolduse OÜ eelmise aasta käivet ega kasumit. “Kuid reaalne majandustegevus oli,” kinnitas ta eile.

Äriregistri andmetel ei olnud sajaprotsendiliselt Reformierakonnale kuuluv R-Hooldus eelmise aasta oktoobris veel käibemaksukohuslane, mis tähendab, et firma käive ei ületanud tolleks ajaks miljonit krooni.

Reformierakonna peasekretär, keskkonnaminister Heiki Kranich kinnitas aga, et tema idee järgi erakonnale kasu teenimiseks loodud R-Hooldus tegutseb reaalselt ning maksab käibemaksu. Kuid ka tema ei osanud öelda firma eelmise aasta käibe ja kasumi suurust.

Kranich lisas, et kõiki firma tegevuse kohta käivaid dokumente saavad ajakirjanikud näha erakonna büroos. Reformierakonna sekretär pakkus eile õhtul näha vaid R-Hoolduse põhikirja ja firma äriregistrisse kandmise otsust, kuid mitte ühtegi dokumenti firma majandustulemuste kohta.

Äriregistri andmetel korraldab R-Hooldus seminare ja hooldab kinnisvara. Ainsa kinnisvarahooldustööna tegeles R-Hooldus Tallinnas Tõnismäel asuva Reformierakonna kontori haldamisega, ütles Lipstok.

Seminaride korraldamise kohta ei osanud Lipstok midagi öelda. “Firmaga tegeles Kranich,” põhjendas ta. Eesti ühe suurima seminare korraldava firma Frens konverentsiteenuste juht Külli Eller tunnistas eile, et kuuleb R-Hoolduse nime esimest korda. “See on üllatav info, et selline firma tegutseb sel alal,” ütles Eller.

Arvatava kasumi poolest peaks R-Hooldus olema edukaim seminarikorraldusfirma Eestis, kui firma suutis 2,1 miljoni krooniga valimiskampaaniat toetada. Frensi eelmise aasta auditeerimata kasum oli 1,5 miljonit krooni, kuid neil on veel mitu põhitegevusala.

Mitme poliitiku, kellest osa kuulub ka koalitsiooni, sõnul võib Reformierakonna valimiskampaania rahastamist juhtinud Kranich tundmatu firma taha peita sponsorid, kes ei soovinud oma nime avalikustamist. Firma salapärasust kinnitab ka see, et sellest polnud kuni üleeilseni kuulnud ka enamik Reformierakonna liikmetest. Kranich on eitanud kõiki süüdistusi varjatud tehingutes.

Vabariigi valimiskomisjonil puudub õigus kontrollida neile esitatud valimisaruannete õigsust, sest puudub seadus, mille alusel seda teha. “Võib muidugi kasutada mõne teise riigiorganisatsiooni abi, kui on mingi idee fixe,” ütles valimiskomisjoni sekretariaadi juht Alo Heinsalu. “Me pole veel midagi otsustanud.”

Keskerakonna peasekretär Küllo Arjakas märkis, et niivõrd eduka majandustegevuse eest peaks avalikkusele tundmatu R-Hooldus kindlasti pretendeerima aasta edukaimate firmade auhindadele

Möödunud aasta kevadel loodud R-Hoolduse juhatusse kuuluvad veel rahandusminister Siim Kallas ja justiitsminister Märt Rask.

Reformierakond oli ainus partei, mis kasutas valimisraha teenimiseks enda loodud firmat. “Me ei kasutanud sellist varianti, sest ei pea ennast nii võimekaks, et tegelda finantstegevusega,” ütles Rahvaerakonna peasekretär Indrek Kannik.

Tänavu suvest keelab muudetud erakonnaseadus parteidel firmade asutamise ja omamise.

 

http://epl.delfi.ee/news/eesti/meenutus-aastast-1999-reformierakonda-suurrahastas-tundmatu-firma.d?id=50770935

 

 

 

 

 

Hääletuspettus

 

Hääletuspettuse skandaal puhkes Reformierakonnas mai lõpus, kui selgus, et Lääne-Virumaal on mitme liikme teadmata nende eest juhatuse valimistel elektrooniliselt hääletatud. Kokku tuvastas partei sisevalimispettuste uurimiseks loodud töörühm 39 pettusejuhtumit Lääne-Viru, 24 Viljandi ja kaheksa Võru maakonnas.

Juuni alguses heitis Reformierakonna juhatus maine kahjustamise pärast parteist välja aastaid Lääne-Viru maakonnaorganisatsiooni juhtinud Ojulandi, kes aukohtu hinnangul organiseeris petuskeemi Lääne-Virumaal. Sisevalimistel häältega manipuleerimise üles tunnistanud Lääne-Viru arendusjuht Taimi Samblik astus parteist välja omal soovil vahetult enne juhatuse kogunemist.

Pettustega seostati ka Lääne-Viru maavanemat Einar Vallbaumi, kuid tema väljaheitmist ei pidanud aukohus vajalikuks. Juuni keskel teatas ta, et on otsustanud erakonnast siiski lahkuda. Lisaks astusid parteist pettuste tõttu välja Viljandimaa arendusjuht Ott Kukk ja Võrumaa arendusjuht Elleri-Kristel Kelp, kes olid häältega manipuleerimist tunnistanud.

 

Allikas: http://uudised.joomla.ee/item-3095-reformierakonna-h%C3%A4%C3%A4letuspettuse-osalised-kandideerivad-valimistel

 

 

 

 

Skandaalist ärritatud rahandusminister vassis rahalises küsimuses

 

Eile Reformierakonna koosolekul nn silvergate skandaalini viinud asjaosalise Silver Meikari paljastuste tagamaade, põhjuste ja selgituste kuulamisel oli õhk pingest paks. Punaste nägudega  oravaparteilased lahkusid koosviibimiselt kiirustades nagu oleks äsja viibinud inkvisitsioonikohtu ees ja saanud süüdistuse ketserluses. Esialgu jääb saladuseks, kes või mis võis olla oravate erilise ärrituse põhjuseks, kuid arvatavasti võis see olla taas midagi uut, sest nn vana info oli ju parteilastel seedimiseks ja harjumiseks juba terve nädal. Seega miski suutis võimupoliitikuid taas üllatada. Kaamerate ette astumist vältimatuks pidanud rahandusminister Jürgen Ligi säilitas siiski härrasmeheliku stoilisuse, kuid ometi reetis ka tema pale ärritust. Võimalik, et liigsest erutusest tingitud olid ka tema väljaütlemised meediale. Rahandusminister Ligi teatas, et Silver Meikari avalik teadanne tundmatu päritoluga raha annatamisest Reformierakonnale on kuritegu Eesti riigi vastu. Oma arusaamtut väidet oli rahandusminister kohe ka nõus lahkesti põhjendama. Nimelt selgitas Ligi, et Meikar õõnestas oma teadaandega usku ausa poliitika tegemise võimalusse ja ka Eesti riiki. Meikari nn valetamine oli Ligi sõnul selles, et Meikar näitas poliitikat räpasemana, kui see on, kuigi avalik asi peab näima aus. “See on korvamatu kahju, see on riiklik kuritegu”, võrdles Ligi paljastust oma erakonna vastu riigireetmisega.

Ajakirjanike piiramisrõngas rahandusminister demagoogitses ka võimaliku ebaseadsliku rahastamisega kaasneva julgeolukuohu üle. Nimelt väitis ta, et, kui Meikar sa Rein Kilgilt raha, siis see ei ole julgeolekuoht, unustades ära, et Meikar vihjas erakonnas levinud massilisele skeemile (Rein Kilk on skandaaali kommenteerides väitnud, et ei ole Meikarile raha andnud ja pole teda üleüldse silmast silma kohanudki)

Lisaks pidas rahandusminister vajalikuks mainida, et Rehvormierakond on Meikari eest igakülgselt hoolitsenud, organiseerides talle peale riigikogust väljajäämist töökoha inimõiguste instituudis. Ligi sõnul on Meikari kuupalk instituudis kõrgem, kui on riigikogu liikme kuupalk. Siin vist unustas rahandusminister ära, et erakonna pädevusse ei kuulu oma liikmetele erakonnaväliste riiklike töökohtade nn “organiseerimine.” Pigem oleks antud juhul tegu korruptiivse teguviisiga. Kui Ligi püüdis  vihjata sellele, kui hästi Reformierakond on Meikari eest hoolitsenud, vaatamata võimalikust hoolitsemise hinnaks kujunevast korrouptsioonisüüdistusest ja kui tänamatu oli hoolitsetav, siis jättis ta tahtmatult endast mulje maffiajõuku juhtivast pettunud ristiisast, mitte kui poliitikust.

Eile õhtul jõudis meediasse uudis, milles Inimõiguste instituudi juht Mart Nutt teatas, et Reformierakonna seost Meikari töölevõtmisega tema ei näe. Pigem otsiti tööle inimest, kel oleks varasem rahvusvaheline kogemus inimõiguste valdkonnas ja Meikar sobis selleks suurepäraselt. Meikari kuupalgaks Inimõiguste instituudi nõunikuna on ca 1160 eurot nettopalgana, mis on riigikogu liikme palgast kaks korda vähem.

Seega rahandusminister Jürgen Ligi, kes sekkus sõnades oma haldusalast välja jäävasse “riigivastaste kuritegude” intsidenti, vassis lisaks rahalises küsimuses.

 

Allikas: http://www.sahinad.ee/eesti-uudised/item/3383-skandaalist-arritatud-rahandusminister-vassis-rahalises-kusimuses

 

 

 

 

 

Reformierakonna rahastamisskandaali kronoloogia

 

 

Reformierakonna rahastamisskandaali kronoloogia Eesti meedias ilmunud kajastuse põhjal. Kronoloogia täieneb vastavalt sündmuste arengule.

 

Eellugu

 

26. veebruar, 2002

 

Äripäev kirjutab sellest, kuidas erinevate erakondade liikmed on annetanud parteikassasse sularaha. Näiteks 34 reformierakondlast on ühe 1999. sügisnädala jooksul läinud panka ning viinud sinna annetusena igaüks 999 krooni. Mainitakse ka 24-aastast ilma väljapaistva sissetulekuta Kristen Michalit, kes toetas sel ajal Reformierakonda 61 000 krooniga. Veidra detailina ilmneb, et panga vahet on tihedalt käinud ka rahvaliitlased Arnold Rüütel ning Villu Reiljan, kes kandsid kahe nädala jooksul iga päev oma erakonna kontole tuhat krooni. Link.

 

04. veebruar, 2011

 

Postimees avaldab ülevaate Wikileaksi kaudu lekkinud USA Tallinna saatkonna memodest, kus muuhulgas ilmneb, et Silver Meikar on USA ametnikega kõneledes olnud kriitiline peaminister Ansipi suhtes, tema sõnul üritas Ansip 2007. aasta suvel teha Riigikogust oma kummitemplit ning valitseda Eestit “presidentaalse” peaministrina. Link.

 

06. märts, 2011

 

Reformierakonna nimekirjas tagasihoidlikul kohal kandideerinud Silver Meikar ei pääse parlamenti.

 

11. jaanuar, 2012

 

Kristen Michal arutleb saates Foorum Keskerakonda tabanud mõjuvõimuskandaali üle ning ütleb muuseas, et “Riigikogu liige peab olema aus. Riigikogu liige peab olema vaba sellistest kahtlustest nagu mõjuvõimuga kauplemine.” Ta kritiseerib Keskerakonda selle eest, et viimane üritab kõikide meediavõtetega muuta Keskerakonna suhtes läbi viidavat uurimist naeruväärseks.

 

21. mai, 2012

 

Vandeadvokaat Allar Jõks räägib ETV Hommikuprogrammis, et erakonnad on loonud “ärimudeli”, mis võimaldab neid ebaseaduslikult rahastada. Jõks ütleb, et probleem ei ole ainult Keskerakonnas ning seda on talle väitnud Silver Meikar.  Link.

 

Skandaal, 2012

 

22. mai

 

Postimehes ilmub Silver Meikari artikkel “Erakondade rahastamisest. Ausalt”, milles ta tunnistab, et on viinud erakonnale musta raha ning viitab sellele, et seda on teinud ka teised. Skeemiga seoses mainib ta ka erakonna endist peasekretäri ja praegust justiitsministrit Kristen Michalit ning erakonnakaaslast Kalev Lillot.  Link.

 

Lennuki pealt saabunud peaminister ja erakonna esimees Andrus Ansip ütleb, et Meikari väited vajavad kontrollimist ning seda mitte ainult parteiliinis, vaid ka politseis. Link.

 

Justiitsminister Kristen Michal ja Reformierakonna liige Kalev Lillo annavad erakonna kontori ees intervjuusid, milles lükkavad tagasi Silver Meikar väited ning nimetavad neid valedeks. Michal: “Pidasin Silver Meikarit oma sõbraks. Oleme koos rajanud erakonna noorteorganisatsiooni ja olen olnud talle toeks ja tööandjaks aegadel, kui tal pole lihtne olnud. Seda enam olen pettunud selliste avalduste üle”. Link.

 

Riigiprokuratuur alustab samal päeval Meikari väidete kontrollimiseks kriminaalmenetlust. Link.

 

Justiitsminister Kristen Michal kinnitab valmisolekut kahtluste püsides ametist lahkuda. Link.

 

Tartu reformierakondlane Kristjan Karis tunnistab sarnaselt Silver Meikariga, et on aidanud parteil varjatud annetusi puhtaks pesta. Link.

 

President Toomas Hendrik Ilves taunib JOKK skeeme ning kutsub üles välja selgitama, “kas kirjeldatud sündmused on sellisel kujul aset leidnud.” Link.

 

Kristjan Karis taganeb oma sõnadest. Link.

 

23. mai

 

Ärimees Jüri Mõis kinnitab, et kümmekond aastat varem kasutas Meikari poolt kirjeldatud rahastamisskeemi ka Isamaaliit. Link.

 

Silver Meikar läheb prokuratuuri tunnistusi andma, lubades rääkida “ainult tõtt”. Prokuratuur kutsub rahastamisskeemis osalenuid endast märku andma. Link.

 

Üks enda sõnul rahaskeemis osalenu kinnitab, et reformierakondlane Kalle Palling andis talle 15 000 krooni ning palus nimetatud summa viia Reformierakonna toetuseks panka. Link.

 

Ärimees Olari Taal kinnitab, et on vahendanud annetusi sarnase skeemi alusel. Link.

 

Keskerakondlane Evelyn Sepp kinnitab, et võõra raha annetamine on Eesti erakondades tavaline praktika. Link.

 

24. mai

 

Postimehega kõnelenud anonüümne suurettevõtja kinnitab varjatud rahastamise skeemi olemasolu. Link.

 

Politsei otsib läbi Reformierakonna kontori ruumid Tallinnas. Link.

 

Peaminister Andrus Ansip ütleb, et parteide rahastamises tuleks seadustada tegelik olukord. Ansip ütleb ajakirjanikele, et “…taolised ettevõtjate annetused, ka varjatud annetused, on vähemalt kunagi minevikus olnud reaalsuseks. Kuidas olukord praegu erakondades on, seda ma ei tea isegi oma erakonna kohta öelda.” Link.

 

Prokuratuuri sõnul on endast teada andnud mitu rahastamisskeemis osalenut. Link.

 

Meikar läheb ETV saatesse Kahekõne, kus avaldab kahetsust isiklike rünnakute üle, mis tema sõnul teda tabanud on. Meikaril on nähtavaid raskusi enesevalitsemisega. Link.

 

Kalle Palling teatab, et Rein Kilk on andnud Silver Meikarile valimiskuludeks raha. Link.

 

Advokaat Raul Markus ütleb, et andis Meikarile 2007. aastal 25 000 krooni. Link.

 

Ansip asub tekitama kahtlust, et rahastamisskandaali taga on soov luua uut erakonda. “Ma ei tahaks hakata spekuleerima, aga kui vaadata seda praegust olukorda natuke laiemalt ja kaugemalt, siis teatud niisugused poliittehnoloogilised alged paistavad silma küll juba, et luuakse pinnast uue erakonna tekkeks,” ütleb Ansip TV3-le. Läbi käib Allar Jõksi nimi. Link.

 

25. mai

 

Ansipi kahtlustega ühineb Edgar Savisaar, kes samuti leiab, et luuakse pinnast uue partei väljatulekuks. Link.

 

Delfi kirjutab reformierakondlasest, kes annetas erakonnale ühe kuu jooksul kogu oma aastapalga. Link.

 

Erinevaid Res Publica ja IRL-i kampaaniaid juhtinud Rene Leiner avaldab samuti artikli, kus kinnitab, et on mainitud erakondades  Meikari kirjeldusele sarnaste skeemidega kokku puutunud. Leiner kirjutab: “Sõitis peasekretäri palvel ja kokkuleppel ette must auto. Otse tänaseks raskustesse sattunud suurärimehe firmast. Aken lasti alla. Küsiti, palju vaja. Vastati 40. Vastuseks saadi – OK, siin on 50, las 10 jääb seemneks. Jutt läbi. Aken üles.” Artikkel jääb laialdasema tähelepanuta. Link.

 

28. mai

 

Andrus Ansip tuleb välja uue ideega, mille kohaselt Michal ei saanud varjatud annetamist kokku leppida telefoni teel, kuna poliitikute seas on levinud hirm, et telefone kuulatakse pealt. Link.

 

Kristen Michal ja Rain Rosimannus põgenevad Delfi kaamera eest. Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ütleb Delfile antud intervjuus, et “kindlasti me ei ole Silver Meikari suhtes kuidagi isiklikud”. Sarnaselt Ansipile rõhutab Kukk, et tõe peab välja selgitama konkreetne uurimine. Link.

 

30. mai

 

Äripäev kirjutab, et Reformierakonna valimiskampaaniat on aidanud teha ettevõte nimega Fidenter OÜ, mille juhatuse liige on reformierakondlane Remo Tiigirand, samas on ettevõtte osakud Šveitsis asuva privaatpanga Julius Baer kontol. Peamisi probleeme on kaks. Esiteks on tegemist läbipaistmatu skeemiga, teiseks eeldab Julius Baeri kliendiks olemine vähemalt miljoni eurose vaba raha koguse olemasolu. Küsimus, kust pärineks Remo Tiigirannal selline raha, on kogu skandaali kestel jäänud vastuseta ning suurema tähelepanuta. Link.

 

Silver Meikar läheb Reformierakonna juhatuse koosolekule, et vastata erakonnakaaslaste küsimustele.

 

Rahandusminister ja Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi teatab ajakirjanikele kategooriliselt: “Võin öelda, et Reformierakonnas ei ole annetatud anonüümselt, ei ole annetatud sularaha ja ei ole poliitikat ostetud.” Link.

 

Samas nimetab Ligi Meikari avaldust julgeolekuohuks, kuna see langetab avalikkuse usaldust riigivõimu suhtes. “See on riiklik kuritegu,” ütleb ta. Ligi sõnul on Reformierakond Meikari eest hoolitsenud ning organiseerinud talle töökoha inimõiguste instituudis. Lõpetuseks väidab Ligi, et Meikar saab uuel töökohal rohkem palka kui Riigikogu liige. Link.

 

Peaminister Ansip läheb nädalasele puhkusele. Valitsuse meedianõuniku sõnul on kuupäevad broneeritud juba varem ning “peaminister on lubanud täita oma vanaisakohuseid ning olla koos lastelastega”. Link.

 

Inimõiguste instituudi juhatuse esimees Mart Nutt lükkab ümber väite nagu oleks Reformierakond mõjutanud Meikari instituuti tööleasumist ning samuti on Meikari palk rohkem kui poole väiksem kui Riigikogu liikme oma. Link.

 

31. mai

 

Ligi õigustab valeväidete esitamist enda emotsionaalsusega. Link.

 

Kahe päeva jooksul ilmub meedias kaks ülimalt isiklikult Silver Meikarit ründavat kommentaari. Ühe autoriks lavastaja ja mitme tipp-poliitiku esinemistreener Ingo Normet ja teise autoriks kirjanik ja professionaalne sõjaväelane Martin Plaser. Link ja link.

 

Rein Lang ütleb, et meedia on poliitikute sõnumit moonutanud. Link.

 

1. juuni

 

Reformierakonna peasekretär tuleb välja ideega luua erakonna “tarkade kogu”. Link.

 

5. juuni

 

Teater NO99 etendab versiooni Reformierakonna koosolekust. Meikarit mängib Risto Kübar. Link.

 

10. juuni

 

Silver Meikar esineb Reformierakonna üldkogul kõnega, et selgitada oma motiive. Rahva seast kostab hüüe “Lase jalga” ning kõne lõpp suubub vaidlustesse kas Meikaril on õigus lisaaega saada või mitte. Link.

 

 

Anonüümsed Reformierakonna poolehoidjad elamas välja oma rahulolematust Meikari suhtes. Reporter.ee, 10. juuni.

 

30. juuli

 

Kalev Lillole ja Kristen Michalile esitatakse kahtlustus kuriteos. Michalit kuulatakse politseis üle seitse tundi. Michal sõidab politseihoone juurde ja lahkub sealt autos ning ignoreerib ajakirjanikke. Link.

 

Reformierakonna toetus tõuseb pooleteise aasta kõrgeimale tasemele. Jätkuvalt kasvab nende inimeste hulk, kes ei oska oma eelistust öelda. Link.

 

2. august

 

Eesti Päevaleht avaldab “intervjuu” Kristen Michaliga, kus on vaid küsimused. Ministri vastuste asemel on tühjad kohad. Link. Pärast selle teksti ilmumist otsustab Kristen Michal taas intervjuusid andma hakata. Link.

 

6. september

 

Haridusminister Jaak Aaviksoo ütleb saates Kahekõne, et Reformierakonna rahastamisskandaal ei puuduta vaid Reformierakonda. Link.

 

25. september

 

Ajaleht Lääne Elu kordab Eesti Päevalehe võtet ja avaldab 35 küsimust erakonnale sularaha annetanud Reformierkondlasele Lauri Luigele. Luik on vastanud vaid seitsmele küsimusele. Link.

 

15. oktoober

 

Prokuratuur lõpetab Reformierakonna rahastamise kriminaalasja, kuid avalikustab põhjaliku määruse. Prokuratuuri selgituse kohaselt olid kogutud tõendid piisavad kuriteokahtlustuse tekitamiseks, kuid mitte veenva süüdistuse põhistamiseks. Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp selgitab, et kogutud tõendid ei võimalda kõrvaldada ka kahtlust, et kahtlustatavad siiski panid toime neile inkrimineeritud kuriteod. Link.

 

Kristen Michal ja Kalev Lillo esinevad avaldusega, milles nad teatavad, et “meie oleme kinnitanud esimesest päevast alates, et õhku heidetud kahtlused ei vasta tõele ja nüüd on see ka mustvalgel selge.” Link.

 

Kristen Michal kinnitab, et Meikarile kättemaksu ei ihu, kuid proovides nalja teha ütleb, et ootab tagasi kunagi Meikarile laenatud beebimonitore. Link.

 

Prokuratuuri materjalidest selgub, et peale Meikari kinnitasid keelatud rahastamisskeemi kasutamist veel kuus erakonna liiget. Link. Materjalides räägitakse ka reformierakondlase Priit Kallakase rolli kohta skeemide elluviimisel. Link.

 

Erilist elevust tekitavad meedias ülekuulatud reformierakondlaste selgitused selle kohta, kust nad sularaha said. Kes oli raha võtnud kapist, kes laenas ämmalt. Link.

 

16. oktoober

 

Ajalehed kujundavad prokuratuuri poolt avaldatud protokollide põhjal üksmeelse seisukoha, et need ei tõesta Michali ja Lillo süütust. Link.

 

Silver Meikar avaldab arvamusartikli pealkirjaga Lukk on looma jaoks, kus leiab, et kuigi raskelt, on erakondade rahastamises siiski ka midagi muutunud. Link.

 

Meikar annab ka intervjuu Eesti Päevalehele, kus süüdistab valitsuse liikmeid otseselt valetamises. Link.

 

Andrus Ansip teatab erinevalt oma kevadisest seisukohast, et Meikari väidete uurimine oli prokuratuuri ressursi raiskamine ning tegeleda tuleks hoopis kuritegude uurimisega Türil ja Viljandis. Link.

 

18. oktoober

 

Kristen Michal esineb Mihkel Raua saates Kolmeraudne. Seekord pälvib avalikkuse tähelepanu justiitsministri seljas olev valge kampsun, kommentaatorit kahtlustavad PR-nippi ja soovi mõjuda vaatajale kodusemalt ja sõbralikumalt. Faktuaalne Kaamera teeb kampsunit naeruvääristava sketši.

 

22. oktoober

 

Delfi videointervjuus väidab Kristen Michal nüüd, et Silver Meikar püüdis temale enne skandaali algust läheneda elukaaslase sugulase kaudu ning saatis Michalile sõnumeid, et “ootab erakonnalt enamat”. Link.

 

24. oktoober

 

Reformierakonna juhatus viskab Silver Meikari maine kahjustamise pärast parteist välja. Link.

 

Andrus Ansip ütleb intervjuus Delfile, et Meikarile ei saanud uut võimalust anda, kuna “rahva kannatus on katkenud”. Link. Lisaks süüdistab Ansip nüüd Meikarit ka erakonnale mõeldud sularaha endale jätmises. Link.

 

25. oktoober

 

IRL-i esimees Urmas Reinsalu ütleb, et reformierakondlaste selgitused selle kohta, kust nad sularaha on saanud, mõjuvad “naljajutuna”. Link.

 

Mitu inimest teatavad Reformierakonnast väljaastumisest, kaasa arvatud 1994. aastast erakonda kuulunud Pärtel Piirimäe. Piirimäe võrdleb Meikari väljaviskamist näidishukkamisega. Ajaloodoktorina näeb ta, et tal oleks erakonda kuuludes tulevikus keeruline ilmuda üliõpilaste ette teadmisega, et on ise erakonna liige, mis seab erakonna huvid väärtustest ja eetilistest tõekspidamistest kõrgemale. Link.

 

Reformierakonna kontori ees Silver Meikari toetuseks meeleavaldust korraldada soovinud kunstitudengid avastavad, et Reformierakond on enda kontori ette juba ise kolmeks päevaks meeleavalduse registreerinud. Registreerijaks on Reformierakonna Tallinna arendusjuht Rene Ilves, kes valetab, et esimesel päeval ka meeleavaldus toimus. Ilves ei nimeta ajakirjanduse küsimustele vastates ühegi osaleja nime, samuti ei ole näinud meeleavaldust meedia ega kunstitudengid ise. Link. Rene Ilvese enda Facebooki lehel ei ole samuti ühtegi üleskutset sellisele üritusele, peale üleskutse mängida paar päeva hiljem toimuval Oravate Tervisepäeval riigikogulastega kabet.

 

President Toomas Hendrik Ilves ütleb intervjuus Postimehele, et prokuratuuri otsus Reformierakonna rahastamisskandaali uurimisest loobuda “ei ole kellegi patulunastuskiri” ning kutsub kõiki inimesi teada andma erakondade mustast rahastamisest. Link.

 

26. oktoober

 

Andrus Ansip teatab viitega SEB ülevaatele, et enamus ostudest Eestis tehakse sularahas ning seetõttu on seletatav ka erakonnaliikmete sularahas tehtud annetused. Lisaks räägib Ansip rikastest riigikogu liikmetest, kellel on palju sularaha. Link.

 

Reformierakonna Tallinna peakontori seinale ilmub kiri: “Jätke raha postkasti”. Link.

 

29. oktoober

 

Professor Rein Raud kirjutab arvamusartikli pealkirjaga Back in the USSR, milles küsib muuseas “Kuidas peab tundma end ühiskond, mis on suures osas veendunud, et teda valitsevad moraalsed värdjad?”. Link.

 

Üle 50 inimese avaldavad Reformierakonna kontori ees meelt valeliku poliitika vastu. Kontor on tühi. Link.

 

Jürgen Ligi nimetab meeleavaldajaid “äärmuslike vaadetega inimeste kokkuaetud seltskonnaks”. Link.

 

Müürilehe toimetaja Helen Tammemäe kirjeldab, kuidas ta läks meeleavaldust vaatama ning lõpuks liitus meeleavaldajatega. Link.

 

30. oktoober

 

Veel üks Reformierakonna kauaaegsetest liikmetest lahkub erakonnast. Link.

 

Andrus Ansip leiab, et Rein Raual ei ole õigust nimetada valitsust moraalseteks värdjateks ning tsiteerib Eurobaromeetri uuringut, mille kohaselt eestlased usaldavad oma valitsust keskmisest rohkem. Link. Ta ütleb ka, et arvamusliidrid võiksid tugineda faktidele. Link.

 

31. oktoober

 

Reformierakonna liige ja parlamendisaadik Kaja Kallas avaldab hilisõhtul blogiposti, milles seisab muuhulgas lause “Ometi kui ma loen avaldatud uurimisprotokolle, siis kaldub mu arvamus pigem ühele poole. Ja paraku see ei toeta erakonna poolt valdavalt esitatud seisukohta.” Kallas kutsub erakonda üles probleemi tunnistama ja võtma poliitilist vastutust. Link.

 

1. november

 

Enam vähem sama juttu räägib Kaja Kallas ka Eesti Ekspressile antud intervjuus. Ta ütleb, et prokuratuuri protokolle lugedes ei jäänud talle muljet, “et oleks räägitud tõtt”. Samas artiklis on juttu ka sellest, et Reformierakond lükkas tagasi Kallase koostatud Riigikogu eetikakoodeksi projekti. Link.

 

Andrus Ansip ja Jürgen Ligi kasutavad valitsuse pressikonverentsil eetikakoodeksist rääkimise võimalust. Üks on poolt, teine vastu, kuid Kaja Kallase blogipostituse peamine sõnum tunnistuste usutavuse ja lahendamata probleemide teemal jääb tähelepanuta. Link. Ansip pole enda sõnul Kaja Kallase blogipostitust senini lugenud.

 

Lisaks ütleb Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil, et ta “pole kunagi eitanud taoliste (mustade) skeemide võimalikkust”, samas kinnitab Ansip, et “Meikar valetas kindlasti”. Erinevalt oma suvistest sõnadest kinnitab ka Jürgen Ligi nüüd järgmist: “Mina usun, et teiste raha annetamist on olnud kõigis erakondades. On olnud Reformierakonnas, on olnud Isamaas, on olnud Res Publicas.” Link.

 

Postimees kirjutab, et Reformierakond tahab koostöös Keskerakonnaga hakata piirama prokuratuuri ja politsei tegevust. Link.

 

Esinedes saates Kolmeraudne ütleb Jürgen Ligi, et “Kaja Kallas on erakordselt noor, lihtsustab ning kuulub Facebooki põlvkonda, kes vahetult asjasse puutuvate inimeste asemel suhtleb maailmaga”. Ligi sõnul on Kaja Kallase “kaunid suured silmad koosolekutel ikkagi kinnise suu kohal” ning Kallase väiteid loeb ta ikkagi lehest. Samuti lisab Ligi, et Kaja Kallase hinnangud ja väited on pigem maha kirjutatud “kusagilt blogosfäärist või avalikelt esinemistelt”.

 

Erinevalt suvisest reaktsioonist kinnitab Ligi jälle, et ta on kõigis esinemistes tunnistanud, et “sellised asjad on”. Ligi kinnitab, et ta ei ole valetanud ning lisab, et ta ei ole Kristen Michali käest kunagi täpsemalt küsinud rahastamise detailide kohta, kuna kui inimesel on käimas kriminaalasi, siis inimest “ei tohi sellisesse olukorda panna”. “Ma ei taha seda teada, sest ma olen ise poliitika tegija ja neil rahaülekannetel ei ole reaalse poliitikaga mingit seost,” ütleb Ligi. Link.

 

Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi ütleb, et “Reformierakond pole probleemi eitanud”. Link.

 

2. november

 

Vastates ajalehe Lääne Elu küsimusele, mis tunne on olla Reformierakonnas, ütleb Reformierakonda kuuluv Lihula volikogu esimees Tiina Lobja, et ta ei õigusta kedagi ning ta “teab küll, kuidas need rahaasjad käivad, aga kus oli Meikari südametunnistus varem!”. Lobja arvates on rahastamisega probleeme kõigil erakondadel. Link.

 

Reformierakonda rahastanud ettevõtja Toomas Luman nimetab erakonna käitumist skandaali ajal “veidraks” ning soovitab rahastamise süsteemi “remontida”. Link.

 

Kaja Kallas esineb Aktuaalses Kaameras ning teeb Reformierakonnale ettepaneku “suud puhtaks” rääkida.

 

TLÜ lektor Mari-Liis Jakobson vastab Ansipi üleskutsele tugineda avalikes esinemistes faktidele ning juhib tähelepanu kahele asjaolule, esiteks on Andrus Ansipi poolt tsiteeritud Eurobaromeetri andmed pärit skandaali eelsest ajast ning teiseks on Eesti elanike toetus valitsusele küll keskmisest kõrgem, kuid samal ajal langustrendis. Link.

 

3.-4. november

 

Lõppemas on Reformierakonna rahastamisskandaali 28. nädal.

 

Turvafirma USS Security pressikonverentsil ütleb suurärimees Urmas Sõõrumaa, et Silver Meikar oleks tulnud pärast paljastustega avalikkuse ette tulekut “esmalt kinni panna”. Samas kutsub ta üles tõmbama joont mineviku ja tuleviku vahele: “Tegelikult peaks ütlema rahvale, et oli kuidas oli ja kõike nagunii ära ei seleta, kuid, et nüüd läheme kõik selgelt ja ühte moodi edasi!” Link.

 

Reformierakonna Saaremaa maakonnaorganisatsiooni esimees Jüri Kuusk ütleb, et “see Meikari-lugu on “pisike asi kogu poliitikas” ning avaldab lootust, et see muudab erakonda vaid tugevamaks. Link.

 

Kolumnist Priit Hõbemägi leiab, et uut moodi demokraatia ei ole kord nelja aasta tagant valimisurni juures seismine, see ongi minek meeleavaldustele, sprayga loosungi kirjutamine, blogimine, videoklipid Youtube’is ja “machoministrite üle naermine rahvusvahelisel konverentsil” jne ning Hõbemägi leiab, et Refoermierakonna võimetus seda mõista tõukab erakonnast eemale internetipõlvkonda. Link.

 

Saates Olukorrast riigis esinedes koos Anvar Samostiga hoiatab ajakirjanik Kalle Muuli, et kui Reformierakond hakkab tajuma võimust ilmajäämise ohtu, võib valitsuserakond püüda kehtestada “hiilivat diktatuuri”. Ühe näitena sellisest arengust toovad ajakirjanikud võimuerakonna soovi kärpida politsei ja uurimisorganite võimalusi uurida korruptsioonikuritegusid. Link.

 

5. november

 

Kadi Viik kirjutab arvamusloos, et valimistel Kaja Kallasest 2110 häält vähem saanud Jürgen Ligi kasutas saates Kolmeraudne seksistlikke ja patroniseerivaid võtteid, et näidata Kaja Kallast kogenematu naisterahvana, kelle puhul on halb nii see, kui ta ei räägi kui ka see, kui ta räägib. Link.

 

Õhtul teeb Sotsiaaldemokraatlik erakond avalduse, milles ütleb, et “et Eesti on vajunud sügavasse poliitilisse kriisi, millest ainsaks väljapääsuks on erakorraliste valimiste korraldamine.” Link.

 

6. november

 

Sotsiaaldemokraadid korraldavad NO99 kohvikus hommikusöögi, Sven Mikser kinnitab, et tema juhtimise ajal on erakonna rahaasjad korras olnud, kuid mineviku osas jääb ta üldsõnaliseks, öeldes, et ta ei saa välistada, et sotside ajaloos on olnud musta rahastamist. Link.

 

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Andrei Korobeinik teeb Kaja Kallasega sarnase sammu ning ütleb, et ka temal on prokuratuuri poolt “lahkelt” avaldatud tekste lugedes väga raske uskuda, et “midagi pole olnud”. Korobeinik ütleb, et “Me ei saa tuima näoga tulevikku vaadata, tõmmates minevikule kriipsu peale,” ütleb ta ning kutsub erakonda üles ühiskonnale selgitusi andma. Link.

 

Postimees saadab 14-le Reformierakonna juhatuse liikmele küsimused Kaja Kallase avalduste kohta ning saab vastused viielt inimeselt. Link. Näiteks juhatuse liige Arto Aas alustab oma vastust sellest, et Reformierakond on alati seisnud sõnavabaduse eest Eestis ning ütleb, et erakond on avatud, kirglik, eksib ja õpib. Link.

 

Reformierakond koguneb õhtul aktuaalseid probleeme arutama ühte Kadrioru kohvikusse. Link. Keit Pentus-Rosimannus ütleb Facebookis, et “ei tasu pahandada, et detailid jäävad tuppa” ning toob ekslikult põhjenduseks Chatham House’i reegli. (Nimetatud reegel ütleb vaid seda, et konfidentsiaalseks jääb arvamuse allikas, kuid koosolekul kõlanud arvamustele võib hiljem vabalt viidata).

 

7. november

 

Mitu naispoliitikut, sealhulgas ka reformierakondlased Kristiina Ojuland ja Maret Maripuu, mõistavad hukka Jürgen Ligi arvamusavaldused Kaja Kallase kohta, mis kõlasid 1. novembri Kolmeraudse saates. Naispoliitikud nimetavad Ligi sõnavõttu  seksistlikuks ja üleolevaks. Link.

 

8. november

 

Esinedes Kolmeraudse saates ütleb Reformierakonna juhatuse liige Valdo Randpere, et ühiskonnas on “üks grupp, kes on väga häälekas, väga hästi suudab meedias ennast kuuldavaks teha”. Randpere sõnul leiab see grupp põhimõtteliselt, et “kõik erakonnad on kurjast”.  Ta lisab, et “ühiskonnas on üks grupp inimesi, kaasa arvatud üks grupp inimesi, kes öösel lähevad ja raiuvad maha ühe puu, mille on istutanud Andrus Ansip”.

 

Küsimuse peale, kes sinna gruppi kuuluvad, ütleb Randpere, et sinna gruppi kuuluvad “Daniel Vaarik, siis Jüristo on vist seal, kõik need Memokraadi inimesed”. Randpere ütleb, et need inimesed on üles ehitanud õhkkonna, kus nendel on “tõe monopol”.  Keegi ei tohi Randpere sõnul uskuda teisiti kui nemad usuvad. Link.

 

9. november

 

Ärimees Olari Taal väidab Äripäevale, et ettevõtjad saavad erakondadele annetades osta kohti riigifirmade nõukogudes. Link.

 

12. november

 

 

Läbi saab skandaali 29. nädal.

 

Tuleb avalikuks, et endine kaitseminister ja tänane diplomaat Jaak Jõerüüt on mõne päeva eest astunud Reformierakonnast välja. Reformierakonna kinnitusel on aga viimastel kuudel erakonda inimesi rohkem lisandunud kui sealt lahkunud. Link.

 

Mitmed järgmisel päeval (13. novembril) Tartus valeliku poliitika vastast meeleavaldust korraldavad inimesed tutvustavad ennast ja kirjutavad meeleavaldusel osalemise põhjustest. Link.

 

13. november

 

Tartu Reformierakonna kontori ees toimub mitmesaja inimese osavõtul meeleavaldus valeliku poliitika vastu, mille käigus asetatakse Reformierakonna kontori trepile “kingipakke” üleskutsetega. Link.

 

Reformierakondlasest linnapea Urmas Kruuse tervitab arvamuste paljusust ning eelnevalt on ta samal päeval öelnud, et tema arvates on “nii meie erakonnal kui ka teistel erakondadel olnud hetki, mida on tagantjärele piinlik meenutada. Üldkokkuvõttes tahame Eesti riigile ja rahvale siiski ju parimat.” Link.

 

Meeleavaldusele saabuvad kaks enda nägu varjavat noormeest plakatiga “Ansip ja Savisaar võlla”, korraldajad teevad noortele märkuse ning plakat kaob.

 

Uuringufirma Emor uuringujuht Aivar Voog annab eelhoiatuse, et Reformierakonna toetus võib langema hakata. Link.

 

14. november

 

Hommikul ilmub korraga nii Postimehes, EPL-is kui Delfis 17 inimese pöördumine “Harta 12″, milles öeldakse, et Eesti demokraatlik süsteem  on lagunemas ning nõutakse muudatusi erakondade rahastamises, valimissüsteemis ning kodanike kaasamises valitsemisse. Harta on avatud allakirjutamiseks kõigile. Link.

 

President Toomas Hendrik Ilves teeb avalduse, milles kutsub kõikide erakondade esindajaid toetama erakondade asutamise, rahastamise ja tegevuse avatumaks muutmist. Ilves lubab kokku kutsuda “erakondade ja organiseerunud vabakonna esindajad, riigiõiguse spetsialistid”, et leida järgmise aasta kevadeks lahendused ja vormida neist seadused. Link.

 

Harta toetus hakkab kiiresti tõusma. Esimese ööpäevaga toetab hartat esialgsetel andmetel elektrooniliselt 10 000 inimest, paljud inimesed uurivad võimalust saata allkirju postiga.

 

Keit Pentus-Rosimannus ütleb õhtuses saates Aktuaalne Kaamera.  ”Mis puudutab tänast presidendi avaldust ja ühiskonnategelaste tehtud avaldust, siis mina isiklikult suhtun väga positiivselt sellesse, et sellisel rahulikul moel oluliste teemade üle avatult arutleda soovitakse.”

 

Ta lisas, et poliitikud pole eksimatud ning vigu on tehtud ka viimase poole aasta jooksul. Tema sõnul on Reformierakonnal põhjust olla väga enesekriitiline.

 

Ta ütles ka seda, et erakondade rahastamise osas “ei ole keegi täna nii naiivne arvamaks, et aastaid tagasi ükskõik millises erakonnas ei olnud selliseid olukordi, kus üks sõber teise sõbra nimel on raha annetanud, probleem on see, et sel ajal ei olnud see seadusega keelatud.” Link.

 

Teiste poliitikute reaktsioone hartale:

 

Andrus Ansip: Harta on samm sisulise debati suunas. Link.

 

Sven Mikser: Ühel hetkel peavad võimulolijad rahva nõudmistele alluma. Link.

 

Jüri Ratas: Harta kirjeldab tänaseid probleeme väga täpselt. Link.

 

Tõnis Palts: Eetilise kriisi laevale puhuvad tuult purjedesse eelkõige Reformierakond ja Keskerakond. Link.

 

15. november

 

Peaminister Andrus Ansip ütleb pressikonverentsil rahastamisskandaali puutavale küsimusele vastuseks: “Jah, ma vabandan.” Link.

 

Üks Harta 12 allakirjutanutest Ahto Lobjakas avaldab lootust, et peaministri sõnad võivad olla sammuks millegi tähtsama suunas, kuid raske on hinnata hetkel nende sõnade siirust. Link.

 

Eesti Ekspress ilmutab põhjaliku uuriva loo “Kuidas Silver Meikar vapustas 22. mail Eestit”. (Link tuleb, kui lugu tervikuna online’i jõuab).

 

16. november

 

Reformierakonna toetus langeb uuringufirma Emor küsitluse andmeil 32 protsendilt 26 protsendile. Link.

 

17. november

 

Tallinnas ja Viljandis toimuvad ausat poliitikat nõudvad meeleavaldused. Link ja link.

 

Harta12 ei pääse kriitikast. Professor Mihhail Lotman avaldab sel ja järgnevatel päevadel mitu blogipostitust, milles toob välja erinevaid põhjusi, miks ta hartale alla ei kirjutanud ning kirjeldades nii teksti osasid, mida ta ei poolda kui ka neid, mida ta võiks põhimõtteliselt pooldada. Link ja link.

 

20. november

 

Valmistutakse päev hiljem toimuvaks ümarlauaks presidendi juures, mille viimane kutsus kokku Harta 12 avaldamise järel. Rahulolematust väljendab roheliste erakond, keda pole kohale kutsutud. Link.

 

Ennast varem kodanikujulguse aumärkide komisjonist taandanud justiitsminister ei tule kodanikujulguse pidulikule üritusele aumärke üle andma ning saadab enda asemel asekantsleri. Link.

 

Kolmkümmend aastat kiirabiarstina töötanud Mare Liiger ütleb, et protestid on vähendanud teatud tüüpi kiirabiväljakutseid. Link.

 

21. november

 

Hommikul toimub Reformierakonna juhatuse koosolek, kus juhatus otsustab, et Kristen Michal jätkab oma ametis. Keit Pentus-Rosimannus võrdleb justiitsminister Kristen Michali võimalikku lahkumist lintšimisega. Link.

 

Jätkuvad vastuolulised ütlused. Reformierakondlase ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste sõnul juhatuse koosolekul  personaliküsimusi ei arutatud. Link. Erakonna liikme Kaja Kallase sõnul aga arutati. Link. Erakonna juhatuse liikme Arto Aasa sõnul arutati personaliküsimusi aga “päevakorravälise punktina”. Link.

 

Presidendi juures koguneb erakondade ja vabakonna ümarlaud, kus osaleb ka mitu Harta 12 allakirjutanut. Ümarlaual otsustatakse, et erakondade rahastamise ja valimisseaduse osas küsitakse nõu ka avalikkuselt, kasutades Islandil edukaks osutunud crowdsourced mudelit. Ümarlaua kohtumine on reaalajas jälgitav internetis. Link.

 

24. november

 

Reformierakonna asutaja ja auesimees Siim Kallas ütleb, et Reformierakond on rahastamisskandaali lahendamisel teinud vigu, kuid ta loodab, et erakonna juhtkond “teeb tasakaalustatud otsuseid”. Link.

 

30. november

 

Peaminister Ansip ütleb Reporteritunni saates selgesõnaliselt välja, et ta ei vabandanud 15. novembril Michali ja Lillo juhtumite eest, kuna “ei saa vabandada nende tegude eest, mida pole toime pandud”.  Link.

 

1. detsember

 

Järjekordne tuntud Reformierakondlane ütleb avalikult välja, et ta ei usu erakonna poolt rahastamisskandaali käigus antud ametlikke selgitusi. Intervjuus Postimehele ütleb Hannes Astok ka, et tema hinnangul vajab Reformierakonna juhtimine värskendust. Link.

 

3. detsember

 

Memokraat avaldab Turu-Uuringute aktsiaseltsilt tellitud küsitluse, millest nähtub, et valdav osa elanikkonnast ei pea veenvaks Kristen Michali väiteid selle kohta, et ta pole Reformierakonna musta rahastamist korraldanud. Link.

 

6. detsember

 

Justiitsminister Kristen Michal teatab oma tagasiastumisest, kritiseerides samas prokuratuuri käitumist “eetika ja seaduse piirimail”. Link.

 

Allikas: http://memokraat.ee/2012/11/reformierakonna-rahastamisskandaali-kronoloogia/

 

 

Reformierakonnal on uus skandaal, aga vanad dilemmad

 

Just siis, kui Kristen Michali maha võtnud rahastamisskandaal hakkas vaibuma, tabas Reformierakonda Autorollo skandaal, mis on juba tugevalt kahjustanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse ja tema abikaasa Rain Rosimannuse mainet. Jälle on Reformierakond sama dilemma ees – kas toetada skandaali sattunud ministrit ja riskida rahva vihaga või loobuda ministrist ja tunnistada sellega kasvõi kaudselt tema süüd skandaalis.

Autorollo skandaal on alles  algamas. Käimas on kriminaalasi ja kohtusse on esitatud tsiviilhagi. Mõlemad toovad tõenäoliselt selle teema kohta veel piisavalt uudiseid ja teema püsib üleval. Lisaks on ka ilma õiguskaitseorganite tegevuseta välja ilmunud piisavalt infot, et kahtlustada perekond Pentus-Rosimannuseid firma paljaksvarastamises, millega tekitatud kahju maksab osaliselt kinni maksumaksja rahaga tegutsev asutus Kredex.

Juba praegu on kriis nii tõsine, et Keit Pentus-Rosimannusest vähemalt esialgu Reformierakonna esimeest ei saa. Selle võimaluse taastekkimiseks tuleb tal oma süütust veenvalt tõestada ja see võtab aega, seda eriti kriminaalmenetluse ja tsiviilkohtumenetluse aeganõudvuse tõttu.

Reformierakonnale on see järjekordne halb uudis, mis on lõpetamas neile väga halba aastat. Praeguste populaarsusnäitajate kohaselt saaks Reformierakonna ja IRLi koalitsioon riigikogu valimistel natuke üle 40 koha ehk kaotaks suurelt Keskerakonna ja SDE koalitsioonile. Ja kui koalitsiooni toetus tõusebki, siis pigem IRLi kasvava toetuse najal, mis ähvardab võtta Reformierakonnalt peaministri kohta.

Esialgu tundub, et Reformierakond on võtnud juba tuttava kõike eitava seisukoha ja on asunud Pentus-Rosimannust kaitsma. Antud olukorras see pigem ei ole mõistlik seisukoht, sest avalikkuse huvi Autorollo skandaali vastu on suur ja Reformierakonna maine on niigi palju kannatada saanud. Autorollo skandaal ähvardab pikendada ka järgmisse aastasse Reformierakonna tüli avalikkusega. Järgmisel sügisel tuleb aga Reformierakonnal teha kohalikel valimistel hea tulemus, alternatiivi pole.

Autorollo skandaalil on veel üks huvitav kõrvalmõju. Nimelt on see löönud rivist välja Rain Rosimannuse, kes on Reformierakonna peamine strateeg. On ebaselge, kui neutraalselt suudab ühiskonnas toimivat analüüsida Rosimannus, kes peab samal ajal võitlema tsiviilkohtuasja ja võibolla ka kriminaalasjaga, et päästa oma mainet. Rahastamisskandaal lõi rivist välja Michali ehk teise olulise inimese Reformierakonna ajutrustis. Michali lahkumisteade justiitsministri kohalt viitas selgelt, et ta kavatseb pühendada oma energia kätte maksmiseks vaenlastele, nagu prokuratuur. Järelikult ei saa ka Michal olla Reformierakonna jaoks see teejuht, kes nad praegusest soost välja viib.

Ükskõik, kuidas ka ei vaata, Reformierakonna lood on halvad ja kusagilt ei ole näha ühtegi märki, et midagi paremaks läheks. Vähemalt üks suur probleem on Reformierakonnal veel ees – nimelt peavad nad leidma Andrus Ansipile väärika asendaja. Ka see on suur peavalu, aga sellest juba kunagi hiljem.

 

Allikas: http://vahurkoorits.blogspot.com/2012/12/reformierakonnal-on-uus-skandaal-aga.html

 

 

 

 

2012: Reformierakond skandaalides

 

Tänavune aasta möödus Reformierakonnal ämbrite kolisedes, kuigi erakond ise ei tunnista siiani selgesõnaliselt, et oleks midagi valesti teinud. Toetus erakonnale räägib aga iseenda eest.

 Kuigi teistel erakondadel oli tänavune aasta võrdlemisi rahulik, siis mõni plekk jäi külge ka neile.

Valetamine maksis rahva toetuse. Mais algas kogu edasise aasta jooksul Reformierakonda kummitanud varjatud rahastamise skandaal. Silver Meikar avaldas Postimehes artikli, kus tunnistas erakonnale teadmata päritolu raha annetamist ja avas kaarte skeemi toimimise osas. Skandaali peakangelasteks said justiitsminister Kristen Michal ja riigikogu liige Kalev Lillo.

Kristen Michal astus ametist tagasi alles detsembris, kuid ka siis ei tunnistanud ta mingit süüd. Valetamine ja ülbus on olnud ka teiste reformierakondlaste stiil selles skandaalis. Rahvas tuli tänavatele, et avaldada meelt valeliku poliitika suhtes. Tuntud ühiskonnategelased koostasid kodanikualgatusliku pöördumise Harta 12.
Siiani ei tea me, kuidas täpselt toimus Meikari avalikustatud Reformierakonna varjatud rahastamine ja kelle raha parteisõdurid erakonna kassasse tassisid. Reformierakonna toetus on aga viimaste aastate madalaim – detsembris 22%. Partei langes populaarsuselt kolmandaks sotside ja Keskerakonna järel

 

 

Salapärane koostööpartner. Alates maikuust avaldasime mitmeid artikleid Reformierakonna propagandaväljaandeid kirjastanud ettevõttest Fidenter, mille omanik oli salapärane Šveitsi privaatpanga Julius Baer konto. Tähelepanu äratas konto veider saksa ja inglise keelest kokku miksitud nimetus “BANK JULIUS BAER & CO, ESTLAND MAIN ACCOUNT”.

Reformierakonda häiris teema sedavõrd, et partei kaebas Äripäeva kohtusse mõningate sõnastusvigade pärast, ja saavutas ka osaliselt oma hagi rahuldamise, kuid sisulisi vastuseid ei ole erakond oma pangakonto taha varjunud koostööpartneri kohta andnud.

Pangakonto taga on väitnud end olevat erakonna palgal olev Remo Tiigirand, kel aga ei saa avalike andmete põhjal mitte kuidagi olla piisavalt vara, et pääseda privaatpanga kliendiks, mis eeldab vähemalt miljoni euro paigutamist panga kaudu. Alles hiljuti ilmus tuttava kakskeelse nimega Julius Baeri pangakonto välja Pro Kapitali aktsionäride nimekirjas. Tiigirand ei selgitanud seda asjaolu.

Rosimannuste skandaal. Novembris algas Äripäeva mitmest kaaneloost Autorollo skandaal. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse, tema abikaasa, Reformierakonna tipp-poliitiku Rain Rosimannuse, ja advokaat Siim Roode vastu on esitatud poole miljoni eurone hagi seoses ministri isale Väino Pentusele kuulunud pankrotis veofirmaga Autorollo.

Autorollo on väidetavalt varast tühjaks tehtud ja seda eelkõige kahel viisil. Esiteks, autopark viidi esmalt tütarfirmasse ja seejärel müüdi osa masinatest teadmata ostjale. Teiseks vormistati kaks sularaha laenulepingut, millest vähemalt üks võib olemasoleva info põhjal olla võltsitud. Tegemist võib olla teadliku võlausaldajate huvide kahjustamisega. Autorollos toimunu osas algatati kevadel kriminaalasi, mille raames uuritakse ka novembris ja detsembris avalikuks saanud infot.
Minister väitis oma esimeses intervjuus Äripäevale, et tal puudub igasugune seos Autorolloga ja et advokaat Siim Roodega pole ta Autorollo teemal eraldi suhelnud. Ometi avaldas Äripäev hiljem kirjavahetused, kust ilmneb, et Roode, mõlemad Rosimannused ja Autorollo toonased töötajad olid omavahel kirjavahetuses. Tingimus Roode poolt oli, et kirjavahetusse peavad olema kaasatud ka Rosimannused, kes omakorda jagasid ka korraldusi Autorollo töötajatele.

Autorollo suurim võlausaldaja oli riiklik sihtasutus KredEx, kes sai oma laenukäendusest kahju umbes 300 000 eurot.

Eesti Ekspress kirjutas, et Autorollost võeti nelja aasta jooksul välja 17 miljonit krooni sularaha. See on üle 11 600 krooni päevas. Sarnaselt Kristen Michali skandaalile kinnitas ka peaminister Andrus Ansip, et tema usaldab endiselt keskkonnaministri portfelli Keit Pentus-Rosimannuse kätte.

Valitsus silmitsi streikidega. Eestis pole just tavaline, et rahvas tuleb tänavatele, kuid lisaks valeliku poliitika vastu streikimisele tulid tänavatele ka õpetajad ja arstid. Õpetajad streikisid märtsis. Äriäev avaldas enne streiki arvamust, et õpetaja keskmine brutopalk peab tõusma 1000 eurole kuus. Aasta teises pooles hakkasid streikima ka arstid. Kui õpetajaid toetas rahvas pea jäägitult, siis Eesti mõistes üsna heldelt tasustatud arstid jäid oma nõudmiste põhjendamisega pisut hätta.

Õpetajate miinimumpalk tõuseb streigi tulemusel uuest aastast umbes 15 protsenti ehk 700 euroni, kuid mitmed sisulised probleemid ootavad endiselt lahendamist. Haridusminister Jaak Aaviksoo sõnum on olnud, et kui vähem inimesi teeb ära sama töö, siis on võimalik nende palka tõsta.
Kuigi arstide streik leidis ühiskonnas õpetajate omast vähem toetust, oli tulemus streikijatele mitmekülgsem. Arst-residentidele haktakse palka maksma täistööaja eest, väheneb arstide ja õdede koormus ning uuel aastal tõuseb hooldajate miinimumtunnitasu 23, õdedel 17,5 ja arstidel 11 protsenti.

 

Allikas: http://www.aripaev.ee/article/2012-12-23/2012_reformi_raputused

 

 

 

 

Reform kasutab Keski võtteid

 

Reformierakondlased keelduvad avalikustamast erakonna ajalehe rahastamise ja liberaalse maailmavaate tutvustamisega seotud annetajaid, igal aastal laekub peaaegu miljon krooni erakonnaga seotud sihtasutuse kukrusse.

Sarnaselt Keskerakonna sidusorganisatsiooniga Jüri Vilmsi SA (mis praegu on kapo huviorbiidis) on reformistidel Kodanikuhariduse sihtasutus

Viimase kaheksa aastaga on oravate juhitava Kodanikuhariduse sihtasustuse kukrusse laekunud avalike aruannete järgi 7,3 miljonit krooni, värskemaid andmeid ega annetajate nimekirja välja ei anta.

Varjatult liigub oluline osa toetusrahast
Võrdluseks, Eesti poliitilisel maastikul on see üsna korralik pirukas; selle aasta esimestel kuudel on Reformierakonna avalikke kontosid toetatud samas suurusjärgus, kolme kuuga on laekunud veerand miljonit krooni.

Keskerakondlaste juhitavasse Jüri Vilmsi sihtasutusse laekus aga annetustena aastail 2006-2007 (enne aktiivne tegevus puudus) natuke üle 5 miljoni krooni, millele lisandus 6 miljonit “reklaamitulu”, mille puhul Äripäev eelmisel sügisel paljastas, et vähemasti osa ostetud reklaamist üheski ajalehes tegelikult ei ilmunud.

Reformierakonna juhtidele ebameeldiv teema
Eelmise aasta mais kinnitas Reformierakonda kuuluv justiitsminister Rein Lang, et tema arvates võiksid Kesknädala väljaandmist korraldava Jüri Vilmsi sihtasutuse annetajad avalikud olla. Tema arvamus oli, et sellised sidusorganisatsioonid tuleb läbipaistvaks muuta.

Küsides nüüd Langilt üle, kas ta on samal seisukohal ka Reformierakonna maailmavaate propageerimise ja selle liikmetega seotud Kodanikuhariduse SA annetajate avalikustamise küsimuses, delegeeris minister vastamise Reformierakonna peasekretärile Kristen Michalile.

“Kodanikuhariduse SA ei ole Vilmsi SA ja neid ei maksa sassi ajada,” vastas Michal kirjalikult, kõigest 20 minutit pärast seda, kui Rein Lang oli selle e-kirja talle edasi saatnud. Ta lisas, et “erakonna poolt (kes on samuti raha annetanud – toim) on see hea investeering olnud”.

Vasturääkivus tekkis Kodanikuhariduse SA juhi Remo Tiigirannanga suheldes. “Meil ei ole midagi seal varjata. Ma annan selle info,” andis Tiigirand, kes on ka Tallinna Noorte Reformiklubi juhatuse liige, lootust.

Paraku mehe meel päeva lõpuks muutus ja ta saatis Äripäevale järgneva e-kirja: “Toetajate osas kehtib endiselt sama põhimõte, et kui pole kokkulepet nende reklaamimiseks, siis me seda ka täiendavalt ei tee.” Kuigi andmeid välja ei antud, kinnitas Tiigirand, et annetustes midagi korruptiivset ei ole.

Ainsatena avalikustatakse toetajatest Reformierakond (kuigi makstud summade suurust ei avalikustata) ja ettevõte Baltic Travel Group Ltd, mis aastatel 2005-2007 annetas sihtasutusele majandusaasta aruande järgi ligi 300 000 krooni. Nimetatud firma tegutseb Eestis 2005. aastast (mil tehti ka esimene annetus) ja pakub välismaalastele Baltimaade külastamise pakette.

Baltic Travel Groupi Eesti juht ei tea annetustest midagi. “Teie andmed ei vasta tõele,” ütles firma Eesti-poolne tegevjuht Jan Lukk. Tõsi, annetused pole tulnud Baltic Travel Group OÜ-lt, vaid emafirmaga seotud Baltic Travel Group Ltd-lt, mille juht Vlad Korjagin jättis küsimustele vastamata.

Varjamist takistava seadusega venitatakse
Justiitsminister Rein Lang läheb hiljemalt jaanipäevaks valitsusse erakonnaseaduse eelnõuga, mille koostamine on ministeeriumis kestnud üle aasta.

Eelnõu kohaselt peavad Jüri Vilmsi ja Kodanikuhariduse-laadsed erakonna sidusorganisatsioonid oma annetajad avalikustama. Tõenäoliselt ei hakka see kehtima tagasiulatuvalt ehk minevikulisi varjatuid annetusi kätte ei saa.

See seadus oli juba eelmise aasta mais “väljatöötamisel”, kui Lang teatas Äripäevale, et “erakondade sidusorganisatsioonide regulatsioon tuleb muuta ja teha nad läbipaistvaks. Vastav eelnõu on justiitsministeeriumis väljatöötamisel”

Uus seadus ei ole aga justiitsministeeriumi initsiatiiv, vaid korruptsioonivastase riikide ühenduse Greco soovitus. Õiguskantsler Indrek Tederi sõnul on Greco näpunäited küll õiguslikult soovituslikud, kuid faktiliselt täitmiseks kohustuslikud. Need tuleb täita 2009. aasta oktoobriks.

 

Ralf-Martin Soe

 

Allikas: http://www.aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=010e95dc-08a1-41d5-99fe-ddb43b4ec91d&open=sec

 

 

 

[L[Forums]]  ›  Patupesa  ›  Parteid