[L[Forums]]  ›  Patupesa  ›  Persoonid
 

Savisaar ja Sõõrumaa – lahutamatud miljonite ...

Savisaar ja Sõõrumaa – lahutamatud miljonite liigutajad

Ärimees Urmas Sõõrumaa ja poliitik Edgar Savisaare lähedane läbikäimine on kestnud paarkümmend aastat. See on kahe üksteise positsiooni osavalt ära kasutava mehe koostöö. Sõõrumaa on saanud Savisaare abiga nii palju erinevaid lepinguid ja soodustusi, et neid on kohati raske paigutada isegi tähtsuse järjekorda.

Savisaare ja Sõõrumaa ustav kopereerumine sai alguse juba ajal, mil Savisaarest kümmekond aastat noorem Sõõrumaa töötas Toompeal eriteenistuses VIP-ide ihukaitsjana ja Edgar Savisaar 40ndates eluaastates mehena juhtis 1990-1992 valitsust. Valitsuse käepikendusena tegutsenud eriteenistuses kandis Sõõrumaa juhtivinspektori paguneid.

Sõõrumaa käis 1990ndate alguses USA-s ning saades ilmselt inspiratsiooni sealsetest turvaettevõtetest ning nende töökorraldusest asutas Eestisse naastes 1991. aasta märtsis Julgestusteenistuse AS ESS-i.

1992. aasta mais asus Urmas Sõõrumaa ametlikult tegevjuhiks. Firma koliti vanalinna. Kui seni Palace'is resideerinud saatkonnad hakkasid omale hooneid otsima, seisid nad küsimuse ees, kuidas korraldada valvet. Nõu küsiti Sõõrumaalt. "Mul hakkas siis kõrva taga tiksuma, et ma võiks ju selle ise ära korraldada," meenutab Sõõrumaa äriidee kujunemislugu.

Esimesena võeti 1992. aastal valvesse USA saatkonna objektid.
Suurem osa Edgar Savisaare valitsuse tegevusest möödus hüperinflatsiooni ja kasvava kaubanappuse olukorras. Savisaare valitsus võttis kasutusele ostukaardid ja toiduainete talongid. 1991/92. aasta talvel valmistuti Tallinna uuselamurajoonide evakueerimiseks kütusenappuse tõttu.

1991. aasta viimasel päeval seisid inimesed tundide kaupa leivajärjekorras ja paljud jäidki leivata. Ka või kadus 1992. jaanuaris lettidelt, kuna võikaupmehed ootasid hinnatõusu. Savisaar käis isiklikult võiladusid avamas. Selles olukorras ta võitis küll umbusaldushääletuse, kuid astus seejärel 29. jaanuaril 1992 ametist tagasi.

Sõõrumaa askeldas samal ajal ESS-i üles ehitades, töötajaid koolitades ja utsitades. Kahe mehe side aga ei katkenud. Savisaar istus pärast peaministri toolilt lahkumist riigikogu aseesimehe toolil, kuni ajani, mil Tiit Vähi ta enda teise valitsusse 1995. aasta aprillis siseministriks kutsus. Eesti on väike. Savisaar võttis Sõõrumaa oma nõunikuna tööle. Sel korral meeste karjäär kuigi kaua paralleelselt ei kulgenud. Lindiskandaali tõttu lahkusid siseministeeriumist pool aastat hiljem nii Savisaar kui Sõõrumaa.

Aga see ei jäänud Sõõrumaale iseenesest viimaseks korraks siseministri nõunikuna Pagari tänava vahet pendeldada. Kui 1998. aastal sai siseministriks Olari Taal, võttis ka too Sõõrumaa omale paremaks käeks. Kuigi lindiskandaali järel taandudes lubas Savisaar, et tema enam suurde poliitikasse ei naase, sõi ta oma sõnu juba mõned kuud hiljem.

1996. aastal sai temast kuni 1999. aastani Tallinna linnavolikogu esimees. Samal aastal läks ESS välisturule. Moodustati kontsern ESS Grupp, Lätis asutati LSS AS.

Edgar Savisaarest sai esimest korda Tallinna linnapea 2001. aastal. Tol ajal kestis tema karjäär pealinna meerina 2004. aastani.
2005. aastal märtsist aprillini oli Savisaar taas Tallinna linnavolikogu esimees.

Aga sama aasta aprillis sai temast Andrus Ansipi esimeses valitsuses majandusminister. See tõotas ka toona Eesti Energia nõukogu liikmena asjatanud Sõõrumaale uute horisontide vallutamist. Võimalik, et üldse kõige hinnalisema rahalise jackpoti saigi Sõõrumaa ajal, mil Savisaar oli majandusminister. Täpsemalt öeldes, kasu oli nagu varasematelgi puhkudel vastastikkune.

2006. aasta detsembris esitab Savisaare juhitav majandusministeerium elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu riigikogule. Majandusministeeriumi poolt eelnõusse esitatud toetuste korral maksnuks tarbijad taastuvenergia tasu 6-7 senti kW/h kohta.

Kuid tegelikkuseks kujunes miski muu. Nimelt leidis riigikogu, et ettevõtjate äririskide vähendamine on tähtsam. Numbrite suurendamine tähendas ärimeestele sadades miljonites kroonides lisatoetust. 2010. aastal küündis elektritootjatele makstud taastuvenergia toetus miljardi kroonini aastas.

Vahetule enne jõule 2006 annetas Sõõrumaa Keskerakonnale algatuseks 0,5 miljonit krooni. Aga see oli alles algus. 2007. aasta 4. jaanuaril annetas Sõõrumaa Keskerakonnale, Reformierakonnale ja IRLile võrdselt 0,5 miljonit krooni.

5. jaanuaril annetab Sõõrumaa Rahvaliidule 0,5 miljonit krooni.

11. jaanuaril arutab riigikogu majanduskomisjon seaduseelnõu.

12. jaanuaril annetab Sõõrumaa IRLile 0,5 miljonit krooni.
17. jaanuaril toimub riigikogus eelnõu esimene lugemine.

22. jaanuaril annetab Sõõrumaa Rahvaliidule 0,5 miljonit krooni.

29. jaanuaril annetab Sõõrumaa IRLile, Rahvaliidule, Keskerakonnale ja Reformierakonnale võrdselt 0,5 miljonit krooni.

8. veebruaril lisab riigikogu majanduskomisjon oma istungil eelnõusse suuremad toetussummad, mis põhinevad Sõõrumaga seotud Väo kombijaama tasuvusarvutustel.

12. veebruaril toimub riigikogu majanduskomisjoni istung, Sõõrumaa annetab Reformierakonnale 0,5 miljonit krooni

14. veebruaril on riigikogus eelnõu teine lugemine, eelnõusse lisatakse kõrgemad dotatsioonid. Valitsuse pakutust 34 sendi võrra kilovatt-tunni kohta kõrgemal tasemel kinnitati taastuvenergia ostuhinnad ja toetused. 42 protsendi võrra 81 sendilt 115-le tõusis sellega taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ostuhind, toetus sellisele elektritootmisele aga 68% võrra 50 sendilt 84-le. 72 protsendi võrra ehk 47 sendilt 81-le tõusis seadusega tõhusa koostootmise käigus toodetud elektri ostuhind, toetus koostootmisjaamas elektri tootmisele aga lausa 212% võrra 16 sendilt 50-le sendile.

15. veebruaril võetakse seadus vastu. Vahetult pärast seaduse vastuvõtmist saatis Eesti ühe suurema parlamendierakonna esimees Urmas Sõõrumaale SMS-i tekstiga "Tehtud!" Ja saatjaks ei olnud Edgar Savisaar.

19. veebruaril annetab Sõõrumaa Keskerakonnale tulusa koostöö lõpetuseks veel 0,5 miljonit krooni.

2009. aasta veebruaris alustab Sõõrumaa seotusega Väo elektrijaam täisvõimusega tööd ja ärimehele kuuluv ettevõte müüb osaluse Väo jaamas 500 miljoni krooni eest Dalkiale.

Sel ajal, kui aastaid Savisaare raamatute väljaandmist toetanud Sõõrumaa tegi Väo jaamaga plaatinaäri, oli Savisaar taas Tallinna linnapea ametisse maandunud ning püsib seal siiani.

2006. aastal, mil Savisaar toimetas majandusministrina ja Tallinna linnapea oli keskerakondlane Jüri Ratas, andis Tallinna linn 10 kooli kahe erafirma, Vivatex Holdingu ja toona Oliver Kruudale kuulunud BCA Centeri omanikfirma Kalev REC-i hallata ja neile ka koolide hoonestusõiguse kuni 2036. aastaks.

"Linna leib on pikk, aga peenike," ütles Sõõrumaa novembris, kui talle kuuluv ettevõte Vivatex sai Tallinna linnavalitsuselt võimaluse hallata viit kooli, mis tuli algul korda teha ja seejärel 30 aasta jooksul korras hoida. Sõõrumaa lause esimene pool on kahtlemata õige, aga teine pool pisut tagasihoidlik. Tegelikult on terendab ettevõtjatele 30aastase lepingu raames silmapiiril vähemalt 50 miljonit eurot. Vanas rahas teeks see peaaegu 800 miljonit krooni.

Aga sellega Sõõrumaa ja Savisaare ustav partnerlus ei katke.

Sõõrumaale kuulunud ESS Grupp maksis Äripäeva andmetel 2007. aasta novembris ning 2008. aasta jaanuaris kokku miljon krooni Keskerakonna toetatud sihtasutusele Jüri Vilmsi Sihtkapital. Sihtasutus andis välja ajalehti Kesknädal ja Vesti Dnja. Sihtasutusele kuuluvates ajalehtedes ei ilmunud aga sendi eestki ühtki reklaami.

Äripäev kirjutab, et 2009. aastast pärineb Savisaare allkirjaga linnavalitsuse korraldus, mille alusel sõlmiti sama aasta augustis Sõõrumaale kuuluva Rotermann City OÜga üürileping 933 m² äripinna üürimiseks. Tänavu allkirjastas Savisaar aga lepingu muudatuse korralduse, mille järgi üüriti vastvalminud Rotermanni tn 10 majas lisaks 310 ruutmeetrit pinda ning pikendati 2009. aasta lepingut kolme aasta võrra.

Aastas maksab linn Rotermann City OÜ-le ligikaudu 183 000 eurot, lisandub käibemaks. Lepingu järgi hüvitas linn üürileandjale lisaks 16 000 eurot Rotermanni tn 10 üüripinna väljaehitamise lisakulusid.

Tallinn ostis mullu juunis ärimees Sõõrumaaga seotud ettevõttelt OÜ Tondi Tennisekeskus 1,24 miljoni euro eest tenniseväljakud, mis asuvad linna maa peal. Eelmise aasta sügisel andis linn samad väljakud ilma konkursita 40 aastaks tagasi Sõõrumaale rendile.

Marsi tänav 2a ehitised ehk spordiväljak terrassi, peaväljaku, kuue tenniseplatsi, parkla ja prügimajaga anti oktoobris Tallinna spordi- ja noorsooameti valitsemisalasse. Rendihind Sõõrumaa ettevõttele seitsme välisväljaku eest on 601 eurot kuus. Seega teenib Tallinn aastatega tagasi 288 480 eurot ehk kõigest 23 protsenti tenniseplatside väljaostmise hinnast.

 

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/savisaar-ja-soorumaa-lahutamatud-miljonite-liigutajad?id=66758407