[L[Forums]]  ›  Päevakajaline  ›  Mujalt
 

Vene pank andis Prantsusmaa äärmusparteile laenu.

Vene pank andis Prantsusmaa äärmusparteile laenu. Siis hakkasid sündima imelikud asjad

Kui prantsuse poliitik Marine Le Pen vajas oma paremäärmuslikule parteile laenu, tuli abikäsi hämaralt vene pangalt.

Neli aastat hiljem läks pank pankrotti. Panga omaniku ootab arreteerimiskorraldus. Endised Venemaa sõjaväeohvitserid nõuavad pangalt raha. Partei finantsjuht kannab iga paari kuu tagant ühele Moskvas elavale naisele 165 000 dollarit, kuigi ei tea, kellele ülekantud raha tegelikult läheb.

Mullustel valimistel ei aidanud vene raha Le Peni valimistel Prantsusmaa presidendiks. Küll aga tõmbas 9,4 miljoni eurone laen partei sügavale Venemaa piiriüleste hämarate rahaliigutuste mülkasse sarnaselt inimestega, kellel on sidemed Venemaa organiseeritud kuritegevusega, rahapesu ja sõjategevusega.

„Venemaa huvi oli toetada Marine Le Peni,“ ütles Euroopa Parlamendi liige Aymeric Chauprade, kes varem enne parteist lahkumist nõustas Le Peni välispoliitilistelt. „Igakord kui mõni poliitiline liider soovib muuta Venemaa-poliitikat, on Venemaa huvitatud nende toetamisest.“

Raha on tõenäoliselt parim tõend, et Venemaa mõjutamisoperatsioonid ei kujuta endast ainult internetis trollimist ja sõjalisi seiklusi, kuid ka salajast rahastamist.
Le Pen soovis muuta parteipoliitikat, soovides Prantsusmaa väljaastumist NATOst ja võimalik, et ka Euroopa Liidust ning vastuseisu immigratsioonile ja islamile. Parteil on raskused laenu saamisega Pransusmaa pankadest. Le Pen süüdistas panku diskrimineerimisest, kuna need keeldusid partei finantseerimisest.

Raha otsimisel väljaspoolt Prantsuse pankadadest viis Euroopa Parlamendi liikme Jean-Luc Schaffhauserini. Sellel mehel oli aastaid unistus luua Euroopa ja Venemaa kristlik liit Aasia ja Lähis-Ida vastu. Olles töötanud Prantsusmaa nafta- ja lennunduskompaniide huvides, lausus ta, et ta tahaks ühel heal päeval hakata juhtima venemeelset sihtasutust, kes jagaks vene raha organisatsioonidele Euroopas eesmärgiga viia Euroopat lähemale Venemaale.

Kuigi ta kirjeldas oma tegevust tööna ühe prantsuse-vene arengupanga projektide jaoks aastatel 2004 või 2005, kohtus Schaffhauser vene ärimehe ja parlamendiliikme Aleksander Babakoviga, kellest sai 2012. aastal Kremli Venemaa välimaiste organisatsioonide eriesindaja.

Schaffhauser otsis Le Penile laenu ja olevat võtnud Babakoviga taas ühendust läbi ühiste kontakti Venemaa õigeusukirikus, kes organiseeris 2014. aastal keskpaigas kohtumise.

„See oli näost näkku kohtumine,“ meenutas Schaffhauser. „Ta ütles, et laen on võimalik.“

Babakov pakkus Schaffhauseri sõnul välja, et laenu võiks anda First Czech-Russian Bank. Babakov ei nõustunud seda kommenteerimast, kirjutab Washington Post.

See Tšehhi pank sai alguse ühe Tšehhi riigipanga ja Vene panga ühisettevõttest. 2000. aastate alguses muutus pank osaks Venemaa torujuhtume ehitusfirmast, mille lõpuks omandas Putini sõber miljardär Gennadi Timošenko.

Pank läks üle torujuhtme ehitusfirma ühele juhatuse liikmele, vene finantsistile Roman Popovile. Pank sai Euroopa panganduslitsentsi Tšehhist.
Schaffhauserile oli selle panga Euroopa litsents nagu kutse peole, kuigi esitati mõningaid küsimusi panga laenupraktika kohta. Popov võimaldas tehinguid Iraaniga ja tegi koostööd ühe ärimehega, keda USA riigikassa hiljuti üllatas sanktsioonidega seoses mehe kontrollrolliga Venemaa organiseeritud kuritegevuse sündikaadis.

2014. aasta septembris läks partei rahaasjade eest vastutav Wallerand de Saint Just Moskvasse. Ta lõunatas panga peakontoris Popovi ja tema kolleegidega ning allkirjastas partei heaks laenulepingu 9,4 miljoni euro peale, mille intressimääraks oli kuus protsenti aastas. Laenu lõpliku tagastamise kuupäevaks määrati 23. september 2019.

Le Pen ja teised partei poliitikud tegid venemeelseid sõnavõtte, kuid nad ei avaliksutanud seda laenu. Saladus ei kestnud kaua.

Prantsuse meediaväljaande Mediaparti uuriv ajakirjanik avastas laenulepingu vaid kaks ja pool kuud pärast selle allkirjastamist, mis põhjustas kriitikatormi ning uurimise Venemaa eraisikute ja Prantsuse paremäärmuslaste rahalistest sidemetest.

Le Pen ütles, et tal ei olnud teist valikut kui välismaalt laenu võtta, kuid ta ei nõustunud, et raha oleks kuidagi mõjutanud tema poliitilisi vaateid. Le Peni partei keeldus kommentaaridest.

Schaffhauser sai laenu vahendamise eest 140 000 eurot. Tema tasu hoisutati pere sihtasutuse jaoks. Lisaks olevat Babakovi lähedase isiku sõnul arutatud investeerimist tema mõttekotta.

Samal ajal nõudis Schaffhaser häälekatelt Venemaale kehtestatud sanktsioonide tühistamist ja propageeris Euroopa Parlamendis venemeelseid seisukohti. Tema sõnul ei arvanud ta, et vene laenu Le Peni parteile vahendamine ja tasu saamine oleks tekitanud mingisugust huvide konflikti.

Laenuga hakkasid juhtuma müstilised lood. 2016. aasta algul hakkas First Czech varasid peitma. Vene võimud kahtlustasid panka pettuses, kus miljonid dollarid kadusid pangast kui regulaatorid panka sulgesid. Muude imelike asjade seas pikenes ka Le Peni parteile antud laenu tähtaeg.

Kui regulaatorid võtsid panga üle, avastati pangajuhtide varade väljakantimised. Mõne kuuga kaotas pank Venemaa panganduslitsentsi ja hiljem kuulutati maksejõuetuks. Hiljem tühistasid Tšehhi regulaatorid ka panga Euroopa panganduslitsentsi.

Selleks ajaks oli juba Le Peni laen kuhugi panga bilansist ära kadunud. Kuus päeva enne Vene regulaatorite tegevust müüs First Czech laenu hämarale Vene ettevõttele, mis Venemaa äriregistri andmetel olevat masinate ja varustuse rendikompanii. Kuid see laen ei püsinud kaua ka selles ettevõttes.

2016. aasta lõpus oli juba laen Moskvas asuva lennukivaruosade ettevõtte Aviazapchast ei bilansis, selgub Venemaa hoiustetagatise agentuuri andmetest. See ettevõte kasvas välja nõukogude lennundusministeeriumi relvastusemüügi raames välismaale müüdud lennukite ja kopterite remondiärist. Klientide seas oli ka Süüria lennuvägi.

Ettevõte on sügavalt läbipõimunud sidemetest Veenmaa sõjaväega. Neljast juhatuse liikmest kolm teenisid aastakümneid nõukogude ja Venemaa relvajõududes. Ettevõttel on FSB poolt väljaantud riigisaladustele ligipääsu luba.

Ettevõtte tähtsuselt teine mees on Jevgeni Barmjantsev, kes on pensionil ohvitser kes teenis Washingtonis Nõukogude Liidu saatkonnas. 1983. aastal saadeti 39-aastane Nõukogude sõjaväeluuraja Ühendriikidest välja.

Miks Aviazapchast omandas Le Peni laenu, on ebaselge. Ettevõte kuulub Venemaa ärimehele Valeri Zakarenkonvile, kes ühe teise ettevõtte andmete kohaselt omab Pariisis Triumfikaare lähistel korterit.

Kas see firma ka tegelikult omab laenu, seda soovivad Venemaa kohtud teada. Venemaa hoiuste tagamise agentuur läks 2016. aastal Moskva arbitraažikohtusse väitega, et First Czechi poollt päevi enne kokkukukkumist tehtud tehingud on ebaseaduslikud. Agentuur soovib, et varad läheksid panga tegevuse lõpetanud Vene võimude kätte.

Partei varalaekuri sõnul kontakteerus ta siis kui Aviazapchast üritas parteilt intressimakseid saada Venemaa võimudega. Nüüd saadab ta intressimaksed preili Romanovale, kelle juures on raha notarideposiidis seni kuni tuleb lõplik Venemaa kohtuotsus, kellele raha peaks minema.

Kui de Sait Justi käest küsiti, et kas Aviazapchastil oli sidemed Venemaa sõjaväeluurega, ütles ta, et Venemaal on kõik endised KGB ohvitserid. „Iga viimane kui üks,“ lausus ta.

Venemaa politsei arreteeris panga asepresidendi, kes töötas pangas vaid kaks nädalat, kuid vastutas varade müügi eest. Teda süüdistati finantspettuses. Oma sõnul ei teinud ta midagi valesti.

 

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/vene-pank-andis-prantsusmaa-aarmusparteile-laenu-siis-hakkasid-sundima-imelikud-asjad?id=84876109