Ma arvan, et ma ei olnud ainus, kes ärkas 10.oktoobri 2014.a hommikul teistsuguse inimesena teistsuguses Eestis. Pidanuks olema palju tolerantsem ja mõistvam, kuid miks ma seda ei tundnud? Miks tekkis selle asemel minusse viha ning raev?

Riigikogulaste soov istuda mitmel toolil korraga, on sellest hetkest kui see võimalus kaotati, säilinud. Võiks ju naiivselt arvata, et neid innustab leegitsev soov midagi kohaliku elu heaks ära teha, kuid kaldume siiski palju praktilisemate põhjuste poole.

Aeg ja elu on näidanud, et eestlasest ei saa ärimeest, vähemalt mitte selle sõna klassikalises tähenduses.

President Ilves kutsus ühes oma jõulutervituses olema sallivamad ja hoolivamad ning lõppevast aastast rääkides muretses sellepärast,et levima on hakanud halvustav suhtumine oma riiki…