Article

President Ilves kutsus ühes oma jõulutervituses olema sallivamad ja hoolivamad ning lõppevast aastast rääkides muretses sellepärast, et levima on hakanud halvustav suhtumine oma riiki... Loomulikult jättis ta täpsustamata, kui palju sellesse on panustanud poliitikud ning riigiametnikud, samamoodi jättis ta ära märkimata omaenda panuse. Mehe suust, kes kasutab erinevaid hämaraid skeeme riigilt raha saamiseks ( Ärma talu kasutamine presidendi majutus- ja töökohana, presidendiproua hüvitise temaatika, EAS-i toetuse skandaal jne.), ei kõla need sõnad just kõige siiramalt.

Rahva suhtumine oma riiki, tegelikult küll mitte niivõrd riiki kui riigi juhtkonda, on peegelpilt sellest, kuidas riigi juhtkond, aga ka poliitikud, suhtuvad oma kodanikesse. Vastab tõele, et poliitiline süsteem, riik koos oma ametnikkonnaga, elab nagu parasiit rahva organismis, tema enda poolt loodud paraleelmaailmas, millel pole midagi ühist tegelikkusega. Poliitladvik väldib ühiskonna osalust otsustusprotsessis, seades sellele igakülgseid takistusi. Kõik, mida rahvalt oodatakse, on valimas käimine, "õigete valikute" tegemine ning kõike ülejäänut teavad nemad hoopis paremini. Ametnikud oma ülbuses arvavad, et mitte nemad ei ole rahava teenrid vaid rahvas peab teda teenima, et neil oleks võimalikult mõnus ära elada.

Ei ole mingit vahet, kas võimul on Reformierakond, Keskerakond, sotsid või keegi muu - rahva arvamus ja valik läheb neile korda vaid siis, kui see kattub nende endi omaga. Vaatamata sellele, et rahval on võimalus oma arvamust välja öelda, ei kuula seda mitte keegi.

Poliitilised parteid on röövinud kodanikelt riigi ja toimetavad sellega nii nagu nad paremaks peavad. Rahva katse oma riik tagasi võtta, lõppes fiaskoga, mäletame vägagi hästi, kuidas Harta 12 võeti võimu poolt üle, rahulolematus ning protest juhiti kiiresti jääkeldrisse ja jahutati maha päevi, nädalaid ning kuid kestnud arutelude, ümarlaudade ja ekspertgruppidega. Võim ju teab paremini mis rahvale hea on!  Protesti algatajatelt tahaks aga küsida, et kas teil endal on kasvõi tagantjärelegi grammivõrra häbi selle pärast, et petsite inimesi?

Võimu selektiivsust iseloomustab fakt, et arutelude uste taha jäeti kõik "kahtlased" huvigrupid - rahvuslased, eurovastased jne., need, kellede arvamusega ei saa manipuleerida. See ei takistanud tegemast ilusaid sõnu kogu rahva, kõikide huvigruppide kaasatusest, arvamusega arvestamisest jne. Eurovastaseid oli hääletusel 33,17%, mis protestide ajahetkeks oli kindlasti suurem. Kui see oli võimu meelest "marginaalne vähemus", siis tahaks küsida, et miks kaitstakse iga hinna eest seksuaalvähemusi, keda on kordades vähem kui euroskeptikuid? Ometigi saab neile osaks erikohtlemine, kuigi tegemist on puhtmeditsiinilise probleemiga. Kas see ongi see "demokraatia", millest unistasime ja mida ihkasime?

Pigem on Eestis bandiididemokraatia, seda nii riigi kui omavalitsuste tasandil. Valimistel hirmutatakse nii sise- kui välisvaenlasega, vastaspoolega ei diskuteerita ammu enam ideede tasandil, ei arutleta sisuliste küsimuste üle, ei räägita koostööst parema tuleviku nimel. Kõik lubadused hüljatakse kohe kui on saadud võim, olulised ametikohad täidetakse sobilike inimestega, kusjuures valiku aluseks ei ole mitte kompetentsus vaid parteitruudus, parlament tegeleb lehmakauplemisega, kes kellega diile teeb et vajalikele ( loe: sponsoritele vajalikele ) seadustele hääli saada jne.jne.. Mitte kedagi ei huvita riigi ja rahva käekäik.

Riiki ja omavalitsusi juhivad grupeeringud ja selle ümber koguneb õukond, kellele on kõik lubatud ( ärimehed, ametitoole soojendavad nõunikud jne. ). Riik ja selle toimimine on sisuliselt halvatud, sest käib lõputu vaidlemine ning kemplemine, omavalitused vaidlevad riigiga ja riik omavalitsustega, omavalitsuste juhid käituvad nagu oleksid kuningriigi eesotsas, riik arvab et ainuõigus on temal.

Haldussuutmatu riik väljendub nii vastuolulistes seadustes, mis ei arvesta reaalsusega ning mida peab pidevalt ümber tegema või täiendama, sest on halb tõlge eurodirektiividest, kui ka seaduste mitte täitmises või tõlgendamises ja täitmises vastavalt vajadusele ( loe: vastavalt omaenda äranägemisele ).

Kodanik ei saa enam aru, mis riigis toimub, kas riik üldse toimib, miks ta makse maksab, kuidas maksuraha kasutatakse jne. Kodanikul puudub võimalus toimuvat mõjutada, sest valimistel valitut ei saa enam tagasi kutsuda ning see kes valituks osutub, otsustavad partei tagatoad. Nii hääletavadki inimesed jalgadega ja lahkuvad riigist. Suurem palk ei ole ainus mis piiri taha viib.

Eesti riigis ei ole ammu juba hea elada, vähemasti tööinimesel mitte. Eesti riigis on hea elada liigkasuvõtjatel, vähesega leppivatel sotsiaaltoetuste saajatel, mittepanustajatel, ametnikel, poliitikutel....  See kõik on omane allakäivale riigile.

 

 

15.09.2019
 
Comments
Order by: 
Per page:
 
  • There are no comments yet
Info
Actions
Rating
0 votes
Recommend